Melbourne - Shepparton

Nagu mainisin, siis Melb. on suurlinn, Aus. teisel kohal. Erinevalt teistest linnadest tundub siin olevat vähemalt mingigi ajalugu, linnas on mitmeid vanu ja suuri kirikuid, trammid on ka osad vist kiviajast...aga lahe,et sellist kultuuri veel üleval hoitakse.Seal linnas ongi vana ja uus kõrvuti. Märtsi lõpus(27.-29.) toimub Melburnis sees F1 vormeli austraalia etapp.Kui veel oleme seal ajal siin kandis siis läheme kindlasti.Sellist asja ei juhtu igapäev,et F1 etapp nii lähedal toimub.Muideks sõitsime ka selle sama rajapeal, hetkel on see liikuluseks veel avatud, kuid juba hakati tribüüne püstitama. Aga raja sõitsime oma autoga läbi :=)
Edasi liikusime põhja poole Sheppartoni, asub see Mel.-st u. 180km põhjapoole.Teepeal jäi paremale Kings Lake, kus metsapõlengus hävines terve linn vist.Igatahes maanteeääres olid metsad ja osad majad põlenud. Vabatahtlikuna appi minna me ei saa,sest tahtjaid on juba niipalju,et enam pole vaja lihtsalt.Niiet läksimegi edas Sheppartoni tööd otsima. Ja ei läindki kaua kui lubati meile tööd, homme lähme ühte farmi virsikuid korjama :=) Shepparton on päris kuum koht backerite seas, siin juba nägime lambist mingi 5 eestlast ja neid tuleb veel juurde siia. Farme on siin ümberringi palju, puuvilju on ka erinevaid mida korjata: pirnid, õunad, tomatid, virsikud jne...mis kõik siin kasvavad.Peatume Victoria Lake ääres karavan pargis. Järv on veest täiesti tühi. Ma ei imesta,miks siin iga aasta metsad põlevad.Täna veekeskuses ühe kohalikuga rääkisin ja ütles et siin pole 10a. normaalselt vihma sadanud, täielik põud on igal pool.Linn ise on Bundabergist veidi pisem, u. 30000 inimesega.Aga teha ei ole siin muidugi midagi...niiet tuleb ainult tööle pühenduda.Loodame kuidagi siin kuuaega vastu pidada ja siis edasi rännata, enne muidugi tahaks F1 ka ära käia.Pilte ei saa lisada siia hetkel, kuna netis saame olla vaid Mc Donalds'is.Melbourne pildid on picasaweb'is olemas.Kõike head teile!!

Canberra, Snowys, Phillip Island

13. veebr. 2009
Oleme oma reisiga jõudnud juba Victora osariiki, Stratford’i. Selle teksti kirjutamise ajal oleme u. 300km Melbourne’st. Peatume caravan pargis telgiga. Küsisin just pargpidaja käest, et kaugel see bushfire on meist, ta vastas et u. 80km kaugusel ja ikka veel pidi põlema. Küsimuse peale, et ega see siia ei jõua, ütles ta et ei usu, kuna mäed on vahepeal. Aga 2006/07 põlesid metsad siin kandis samuti, lisaks mõned kuud hiljem uputas. Näitas pilte, kus see sama campingu ala oli kõik vee all..lõpuks ütles rahulolevalt..this is part of Australia :=) Siit Melbourne poole pidavat osad teed suletud olema, nii et ookeani äärde me hetkel ei saa, peame kasutama mõnda teist teed. Loodaks homme jõuda Phillip Island’ile, seal peaksid elama Austraalia ainukesed pingviinid vabas looduses.
Tagasiulatuvalt meie reisist: Wollongong’ist võtsime suuna Canberra’sse. Teepeale jäi üks suur järv(Võrtsjärve suurune vb) mis praegusel aastaajal on täiesti tühi,kevadel on aga vett täis. Canberra,ehk siis Austraalia pealinn on u. 323 000 inimesega ilus ja väga puhas ja hoolitsetud linnake. Väga kodune tunne tuli seal peale, meenutas Eestit. Ilmastik oli ka sügisene ja eks siin varsti hakkab sügis kah. Käisime parlamendi hoones. Uksel suur turvakontroll, nagu lennujaamades. Hiljem saime ka aru, miks, sest saime ühes saalis pealt näha valitsuse istungit. Kohal oli ka Austraalia peaminister Kevin Rudd. Teema millest nad arutasid oli muidugi Victoria metsapõlengud ja et kindlustus firmad peaksid hakkama kiirelt kindlustusrahasi välja maksma, mitte sellega venitama. Lõpuks toimus minutiline leinaseisak põlengus hukkunud inimeste auks. Kõik valitsuse liikmed ja saal(meie ka siis) tõusid püsti ja tehti minutiline vaikus seisak. Päris huvitav oli kogu seda istungit pealt vaadata ja näha enda ümber Austraalia kõige mõjuvõimsamaid inimesi.

Canberrast edasi oli suund Snowy Mountains’ile. Ööbisime kohas nimega Cooma ja kuna kliima seal oli juba väga külm, päeval oli +14, siis rentisime 4 peale cabin’i(väljast näeb välja nagu ehitus soojak, seest aga väga ilus ja mõnus),otsustasime sinna 2 ööks jääda, hind ei olnud ka väga palju kallim telgikohast. Hommikul suundusime mägedesse. Muideks väga haruldane näha Austraalias tee ääres reklaame kus müüakse ja renditakse suuski ja lumelaudasid. Ennem suusakeskusesse jõudmist käisime ka laburündis... kust ühest otsast sai sisse ja teisest välja. Ekslesime seal päris pikalt ja väljapääsuni ei jõudnudki.

Põhikeskus on siin Thredbo, talvel ehk siis Juulis on see küla täielik suusakuurort. Sealt lähevad liftid ülesse mäkke, praegusel aastaajal oli seal suht vaikne ja tühi.Talvel on siin avatud kõigsugused baarid ja pubid.Thredbo asub 1370m üle mere pinna. Kõrgeim mägi on Mt. Kosciuszko 2228m(Aus kõrgeim tipp), nimetuse on see saand mingi poolaka järgi. Liftidega saab kuni 1900m peale, edasi tuleb juba jalgsi tippu minna. Hea meelega oleks selle tee ette võtnud(6h) kui oleks soojem ja ilusam ilm olnud. Meil aga sadas aegajalt vihma ja mäe tipud olid pilvedes, nii et midagi poleks näinud seal. Peale Thredbot suundusime mägiteedele, tegime Snowy Mountains’ile autoga ringi peale(u 300km). Kohati oli näha kus eelnevad metsapõlengud(2002/03) on sealtki läbi käinud. Vahepeal olid terved metsad lihtsalt ilma lehtede ja millegita, lihtsalt raagus puud, tüved põlemisest mustad. Väga ilusad mäed, aga tahaks talvel siia tulla, siis näeks lund kah,praegu aga pole. Muidugi tol hommikul kell 09.00 oli seal vaid +2 kraadi olnud, lõunaks võibolla +10. Ei osanud aimatagi, et suvel võib Austraalias nii külm olla, meil vaid pusad ja tuulejoped.Peaaegu oleks haigeks jäänd.

14.veebr. 2009 Phillip Islandil käidud, ilus väike saar, pingviine ei näinud, tulevad nad alles õhtul 9 paiku randa ja nende vaatamine on tasuline. Üldiselt kõik siin Austraalias on tasuline. Kuigi see, et need pingviinid seal rannas elavad on ju looduse poolt ette nähtud ja peaks olema kõigile vaatamiseks ning tasuta. Aga pingviinide vaatamine on ikka päris kommerts juba, kui maksad 20$ siis saad eemalt mingilt tribüünilt näha neid, kallima pileti hinna eest lastakse lähemale kah. Tundus suht mõttetu see 20$ välja käimine. Aga loodus on saarel väga ilus.

Edasi siis Melbourne. Oleme isegi mõelnud, et läheks vabatahtlikuks, aitama inimesi,kes on metsapõlengus kodu kaotand. Viimaste andmete järgi on üle 7000 inimese oma kodu kaotand ja surma on saanud 181 inimest. Lisaks veel on palju loomi, kes on põletus haavadega või vaevalt elavad. Enamus ju mis põlesid olid eukalüpti puud ja st. et seal on palju koaalasi, lisaks veel kängurud, wombatid jne...ühesõnaga palju loomi kes samuti vajavad abi. Eks vaatame, kui Melbourne jõuame, kui saab siis lähme appi mõneks päevaks. Teepeal juba nägime alles põlenud metsi, tunda oli veel vinguhaisu, eemal mägedes ( mõnikümmend km meist) alles metsad põlesid.

15.02.09

Oleme Melbourne's. Tohutult suur linn,suuruselt teine siin. Kesklinn ja tänavanimed on sarnased Londonile. Homme läheme linna avastama, tänane päev kulus öömaja otsimisele, miskipärast on kõik hostelid ja caravanid täis, saime toa ühes Motellis.

Lisasin pilte ka meie reisist.

Sydneys käidud, Summer Bay's samuti.Ilm oli jama, aegajalt sadas vihma ja suht jahe oli. Summer Bay ehk siis tegelikult Palm Baeach oli muidugi endiselt ilus ja kuidagi kodune tunne tuli seal peale,kindlasti sellepärast et seda randa on telekast ju vanasti tohutult nähtud.Kuigi olime siin korra käinud, siis seekord veetsime ikka veidi rohkem aega selles rannas.

Sydneys tegime kiire peatuse botaanikaaias,kust avaneb võrratu vaatepilt ooperimajale ja Sydney Sadamasillale.

sellised suured, vist mingid aara papagoid olid puude otsas

hetkel peatume kohas nimega Wollongong, see on Sydneyst u. 80km lõuna pool. Ilm on hetkel nii külm, u. nagu Eesti sügis ja me veel ööbime telkides. Täna võtame suuna veidike sisemaale, läheme pealinna Canberrasse.Sealt edasi Austraalia Alpidesse(Snowy Mountains) ning sealt arvatavasti edasi Melbourne. Melbourne küljeall on muidugi hetkel suured metsatulekahjud, millest muidugi kõik on kindlasti kuulnud.Kuid eks ikka ennetavalt uurime natuke mis olukord seal kriisikoldes on, päris pea ees tulle ei hüppa :=)

Siin on väike kaardike põlenud osast(triibuline ala, seisuga 08.02.09)

Ärge meie pärast muretsege,anname ikka aegajalt endast märku ja linnades saame internetti ka kasutada, sest meie nett levib suurlinnades ja nende ümbrustes. Tervisi kaugelt teile kõigile!!

Mon Repos Turtles Rookery, Sea World

Nonii, nüüd siis räägiks veidi tagasiulatuvalt veel Bundabergi kandis Mon Repos kilpkonna rannast. Nimelt see on siis see rand kus suured merikilpkonnad tulevad munema ja kust munast koorunud pisikesed kilpsikud ookeanisse lähevad. Käisime ikka ennem äraminekut sealt rannast ka läbi. Ühesõnaga kilpkonni näeb vaid õhtul pimedas, siis tulevad pisikesed liivaalt välja.Jaotatti meid gruppidesse ja suundusime randa.Üks ranger'itest oli leidnud ülesse koha kust tõenäoliselt peaks hakkama munadest kooruma pojad. Munad on liiva all ja üle 120 väikese kilpkonna ronis liivaalt välja ning läksid ookeanisse. Väga lahe ja omaette kogemus jällegi. Ning just ennem rannast lahkumist tuli väike boonus. Nimelt suur kilpkonn tuli ookeanist välja ja suundus randa munele, seda kõike saime vaikselt pealt vaadata. Kilpkonn oli ikka päris suur, kilbi pikkuseks mõõdeti 98cm.








Bundabergist tulime läbi Tin Can Bay(koht kus saab delfiine sööta-kahjuks ainult hommikul enne 8.00,meie jõudsime peale lõunat sinna ja delfiine ei näinud) Gold Coasti. Veetsime mõningad päevad seal ja lihtsalt puhkasime.Käisime Sea World-is. See siis vee atraktsioonidega lõbustus park. Väga lahe koht, näidati erinevaid show'si delfiinidega,merilõvidega(Fish Detectivs),sai katsuda rai'si ja meritähti.Lisaks veel käisime 4D kinos.Kino kus antakse spets prillid ette ja filmi vaadates tundub nagu kõik see mis toimub, toimub sinu ümber, ühesõnaga oled nagu filmis sees...päris ulme kui tõetruult kõik tundus,lisaks veel efektid:kui filimis pritsis vett siis meie tundsime seda samamoodi oli tuulega. Loodaks et tulevikus on kõik kinod sellised :)



Panin piltide alla Sea World'i ja Bundabergi pilte, minge vaadake.
Laupäeva hommikul lahkusime Gold Coast'ist Byron Bay'sse ja nüüdseks oleme jõudnud juba Coffs Harbouri.Plaanime minna Sydneysse, puhata veidike Summer Bay's,sealt edasi vist Canberra ja Snowy Mountains(loodaks ikka lund ka näha Austraalias).

Bundaberg - mango farm

Kuna plaan ikkagi Gold Coastist edasi liikuda oli meil pikka aega, siis ära minek sai toimuma väga kiiresti. Aastavahetusel olid meiega koos 2 eestlast-Karin ja Mihkel ning nad kutsusid meid kaasa. Ideest teostuseni läks u. 2 nädalat. Ühesõnaga viimasel minutil sai tööjuures ülemusele öeldud, et sorry, ma pean nüüd farmi tööle minema. Ja ega tal muud üle ei jäänud kui sellega leppida. Meie mõlema ülemused teavad, et tuleme sinna varsti tagasi...ega ei välista ka, et lähmegi kunagi, igatahes lubasid nad töökoha säilitada meile. Viimase poole aasta jooksul juba teist korda jätsime oma töökoha ja korteri ning läksime paremaid jahimaid otsima. Niisiis 18 jaan. panime asjad kokku ja sõitsimegi 450km põhjapoole Bundabergi. Kiireks läks just sellepärast, et 19. pidime juba hommikul kell 7 tööd alustama farmis. Algul oli jutt et pakime mangosi, kuid kohapeal selgus et peame neid hoopis korjama hommikul 7st õhtul 17ni, seega 10h päevas ja päikese käes ning 7 päeva nädalas(ühesõnaga ei mingit puhkust). Samas jällegi teenistus on ka tunduvalt parem kui pakkides. Esimene tööpäev kurnas kohe nii ära, et mõtlesime, kuidas on võimalik, et ühtegi vaba päeva ei ole...aga hiljem pidime oma sõnu sööma, kuna järgmine päev sadas pool päeva vihma ja nii ka järgmised päevad...puhata sai piisavalt, lõpuks lihtsalt oli 4 päeva vaba, kuna sadas. Ja mangodega on selline värk, et kui nad märjad on ja siis neid korjata siis tulevad neile mustad plekid peale, ning nad pole müügikõlbulikud. Seda tööd on meil siin vaid mõneks nädalaks-nii kauaks kui kõik mangod korjatud. Marin on muidugi eriti õnnelik, sest ennem ta ostis poest mangosid u. 3$ tükk. Ja nüüd saab ta neid lõpmatuseni tasuta süüa.

Üleüldse mangodest rääkides: kasvavad nad puuotsas nagu õunad, ainult suuremad. Kannavad vilju kord aastas. Mango varre sees on mingisugune vedelik, kui ta varre otsast ära murda, pritsib kohe seda vedelat jama välja ja nahale sattudes on see suisa söövitav ning tekitab ville. Ühesõnaga tuleb hästi ettevaatlik olla selle vedeliku suhtes, kohalikud nimetavad seda sappiks. Korjamine näeb ette selliselt, et on 3 tiimi, igas tiimis 4 inimest ja siis üks masin millega sõidab tiimi liider, mangod visatakse sinna masina peale, seal nad saavad mingi ainega pesu kohe, et see nn. sapp neutraliseerida (sest see on mangole endale ka halb) ja sealt edasi juba lähevad suurtesse kastidesse...kastid viiakse lattu, kus inimesed sorteerivad ja pakivad nad müügiks.
Bundabergist: väike linnake, vb Sindi suurune, kuid peatänav on hästi palju kaubandust täis pikitud, teha pole siin muidugi eriti midagi. Siin linnas on ka suur rummitehas. Bundabergi rumm on Austraalia kuulsaim. Ookean ehk siis siin juba Korall Meri on u. 15-20km. Käisime ka rannas siin, kus suured merikilpkonnad käivad munemas teatud aastaajal ja nüüd siis on see aeg kus pojad kooruvad munadest ja tuhanded väikesed kilpsikud lähevad ookeani. Näha saab seda ainult öösel, päeval on rand kõigile avatud, aga õhtuks suletakse ja siis saab vaid koos giidiga näha kuidas nad liivaalt välja tulevad ja ookeani lähevad. Kindlasti läheme käime selle tuuri läbi. Päeval rannas jalutades võib kohata vanaks läinud kilpkonna mune ja valgeid munakoori, samuti leidsime liivapealt ühe väikese kilpsiku, kes kahjuks ei jõudnudki merre.Tema elu jäi mingil põhjusel väga lühikeseks.

Ise elame ühes karavan pargis siin. Päris järelhaagist ei tahtnud ka elamiseks võtta, nii et rentisime ühe nn. toa siin. Kliima ja TV on olemas lisaks veel pliit ja külmkapp ja oma duzz ning WC, teised,kes elavad veidi odavamas ruumis(ilma kliima ja TV-ta)peavad ühiskondlikus tualetis ja duzzi all käima.

Eks algul nõudis harjumist tulla Gold Coastist oma korterist(basseini ja mullivanniga) sellistesse tingimustesse nagu siin on, kuid nüüdseks oleme juba täiesti ära harjunud ja ei kahetse üldse et tulime, raha teenib siin rohkem ja siin ei saa seda kuhugi eriti kulutada ning saame seda tõelist backpackersi elu näha. Teeme tööd niipalju kui seda siin veel on ja siis lubame endale väikese puhkuse ning liigume mööda Austraaliat edasi. Nii et praegu aadressi kui sellist meil pole.Seal kus on meie Veranda, oleme ka meie :=) 21.01.09

02.02.09 Mangod on korjatud ja homme hakkame lõuna Austraalia poole liikuma.