Tere taas! Teatame teile et auto on müüdud. Seegi kord läks meie kallis reisikaaslane eestlasele ja selle üle on hea meel...jällegi väga hea auto oli ja loodetavasti teenib oma uut peremeest sama hästi.
Lennupiletid on meil samuti olemas. 4. aug õhtul läheb meil lend Broomest -Perthi. 5. aug on siis see päev kui me jätame Austraaliaga hüvasti ja lendame Malaisiasse-Kuala Lumpurisse. Seal veedame 1 öö ja lendame otse Londonisse Jaagule külla :D 2 ööd Londonis ja sealt edasi Iirimaale, kus meid ootavad ees meie kallid sõbrakesed Erko ja Maria...ärge muretsege jõuame ikka Eestisse ka veel see aasta...Iirimaal oleme 5 päeva...nii öelda aklimatiseerume seal :D
13.aug kell 21.50 maandume Riia lennujaamas. Jah, see on 13 ja reede nii kummaline kui see ka poleks.

Vahepeal aga Broomes toimunust. Kuna auto sai müüdud aga sõiduvahendit on vaja siis otsustasime rentida endale rolleri, 2-ks nädalaks.

Roller on vist ainuke õige sõiduvahend siin, kuna ilmastik on ideaalne ning vahemaad pole pikad...nii ma siis viin iga hommik Marini rolluga tööle ja siis täristan päev läbi sellega mööda linna ringi või olen rannas ning õhtul lähen talle jälle järgi. Muidugi esimesel päeval me suutsime juba teeäärde temaga jääda. Broome külje all(18km) asub Malcolm Douglas Wildlife Park. Mõtlesime et läheme sinna...pea 500m enne parki hakkas rollu jupsima,vaevalt saime kohale...hiljem peale krokode vaatamist ta enam käima ei läinud. Kiirelt tel. kõne rendifirma kontorisse ja mehhaanik saadeti meile kohale...5min. remontimist ning asi töötas jälle(küünal oli puruks :P)

Krokodilli pargist:
Tegemist on maailma kuulsa - Malcolm Douglas'e nimelise krokodilli pargiga, mida võib nimetada ka osaliselt krokodilli farmiks (kuna nad toodavad seal ka väikeseid krokusid).


Sinna siis kogutakse nii öelda probleemsed krokodillid üle Austraalia. Oletame et kusagil siin kandis krokodill ründab farmerite loomi, inimesi jne... siis helistab valitsus Malcolmile ja antakse talle 3 kuud see kroks kinni püüda, vastasel juhul see kroko lastakse maha. Malcolm leiab selle kroko ülesse ja toob ta siia farmi,kus neid krokse hoitakse mõni aasta, sigitatakse ja siis millalgi lastakse nad hea käitumise korral loodusesse tagasi...põhim. on see nagu krokodilli vangla. Leidub seal ka nii öelda eluaegseid vange, keda ei ole võimalik enam loodusesse lasta kuna nad on liiga agresiivsed.
Siin mõned näited sellest koonduslaagrist:





Nii, siit liigume edasi nii öelda üksik vangide juurde. Saage tuttavaks ZOOEY-ga.



Ta on kõige inetum ja samas ka väga agresiivne krokodill, võtnud elu nii mõneltki teiselt liigikaaslaselt ja tänu võitlustele on tema ninajoon veidi kõveraks muutunud. Talle anti ka tüdruk sõber, et soetada järglasi...Siiski Zooey näitab aegajalt oma iseloomu välja ja juhtus kord nii,et ta oma tüdrukul hammustas nina otsast. Veidike nagu Vene kultuurist pärit ütlus, lööb-järelikult armastab. Ja tüdruk on talle truu siiamaani ning nii nad elavad nüüd kahekesi ühes puuris -2 kõige inetumat krokodilli maailmas.


Nonii,siin pildil on nüüd näha kõige ohtlikum krokodill maailmas...ei ärge vaadake Marinile otsa, jälgige tähelepanelikult pilti :=)



...just te ei näegi seal kedagi, sest ta lihtsalt ei taha, et teda nähtaks. Meie teda ka ei näinud,aga uskuge mind, kusagil seal lombi põhjas ta on. Kuid voldikust leiab tema pildi, saage tuttavaks - MANIAC . Ta isegi tuleb teinekord värava peale vastu ja ütleb tere :)


Nagu juba varemalt olen kirjutanud Austraalias elavatest soolavee(eriti ohtlikud) ja magevee krokodillidest, elavad USA-s alligaatorid,kes võivad kasvada ka väga suureks. Siiski pole nad nii ohtlikud ja agresiivsed inimeste suhtes.



Muidugi pole see Wildlife Park ainult krokode päralt, leidub seal ka selliseid igipõliseid suvitajaid:



või siis Cassowary, lennuvõimetu lind nagu emu ja jaanalind, kuid inimesele väga eluohtlik, üks jalalöök võib juba sind tappa..arvatakse neid ainult 1000 järgi olevat looduses, muideks Karin ja Mihkel nägid 2 neist vabas looduses Cairnsi kandis.


On üks kirjutamata reegel Austraalia Outbackis, tsiteerin : "If you drink too much, don't mess with the wildlife".
Oli see vist jalgpalli MM finaal, kui 36a. Perthist pärit mees visati välja pubist liigse alkoholi manustamise tagajärjel. Mehe enda arvates oli ta juba piisavalt tugevaks end joonud, et pista rinda krokodilliga. Broomes sees on ka üks krokodilli park, täpselt ühe pubi kõrval. Nii otsustaski üks üle joonud austraalane, et ronib üle aia ja ratsutab veidi kroko seljas. 5m pikkune krokodill FATSO aga nii ei arvanud ning krahmas meest jalast..tagajärjed olid tema õnneks väikesed. Ütleks et lollidel ikka veab, Fatso oleks võinud ta hetkega vee alla tirida ja ribadeks rebida. Miskipärast aga paksuke lasi mehe lahti..tema vigastuseks oli vaid hammustada saanud jalg,mis praegu paraneb. Fatsol endal on aga kriminaalne minevik, ta toodi siia Broome 20 aastat tagasi Põhja Territooriumi jõest, kus ta ründas paate.


Vähem,kui 2 nädalat on jäänud meil veel Austraaliat nautida, Marinil on veel jäänud 5 päeva tööl käia...järgmine pühapäev teeme rannas suure lahkumis peo, peale seda juba hakkame asju pakkima ja reisiks valmistuma...ei jõua juba ära oodata seda reisimist ja kõigi teie nägemist...päikest teile :D

Jaanipäev Eesti moodi

Seekordne võidupüha tähistamine toimus meil jällegi Broome rannas. Asukoht võrreldes eelmise aastaga polnud sama, vaid hoopis parem. Mikk leidis meile hea ja rahuliku koha Cabel Beach'ist 8km põhjapoole,kus on vägevad liivakaljud ja meri on kaldale tohutult puitu vedanud. Nädalake enne tähtsat sündmust sai isegi proovi pidu seal ära tehtud meil kolmel, kuna kelin pidi kahjuks tööl olema.


Nii, koht oli vägev, nüüd vaja veel rahvas kokku ajada.Egas midagi kuulutus orkutisse, et kes vähegi eesti keelt räägib on oodatud jaanitulele. Välja sai otsitud veidike räsitud Eesti lipp - meie outbacki reisist, mida siiski märgati ja meid kogunemis punktis(rannas kaamlite juures) ka üles leiti. Peopaika sai sõita vaid mööda randa ja kuna meie eeliseks oli just mõõna* aeg, siis ei olnud isegi probleemi 2 ratta veolise masinaga kohale saada. Probleemiks kujunes vaid kaldast ülesse kaljude ligi pääsemine, kuna liiv oli seal väga pehme ja sõre ning Jaanika ja Harry VW Transporter seal ka põhjapeal kinni seisis. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligemal. Miku ja Kelini Pajeroga sai kenake Volkswagen ka peopaika sikutatud.



Saslõkk oli meil pea nädal ennem marinaadi pandud ja pidu võis alata.



Kuskil 9 paiku õhtul teatas Marin, et meil on tarvis rummi juurde tuua, kuna see 0,7L läks liiga kiirelt meile kahele. Ok, lähim alko pood on Cabel Beachil, st. siis 8km mööda randa tagasi.Kaua ei pidanud mõtlema kas ikka lähme, sest mis pidu see on, kui alkohol on otsas ja kell veel nii vähe. Nii me siis sõitsime mööda randa tagasi, väljas oli kott pime ja järsku nägime 3 autot meile vastu sõitmas, 2 neist olid täiesti tavalised sõiduautod ja üks 4WD. Esimene mõte peast käis läbi, et kes see muu ikka öösel siin rannas tava autoga sõidab kui eestlane. :)
Rumm käes, kimasime peopaika tagasi ja ennäe imet, need 3 autot, ehk 7 inimest, sh.6 eestlast tulidki kõik jaanitulele 150km eemalt arbuusi farmist. Need 2 sõiduautot olid end nii lahedalt suure hooga põhjapeale kinni sõitnud,tundus et neid vist lähemale enam sikutada polegi vajadust.


Hommikul, nähes et vesi tõuseb, tekkis korra kahtlus, kas need autod on ikka turvalises tsoonis või äkki hakkab varsti soolane vesi nende põhja kõditama.


Vesi aga õnneks nii kaugele ei tulnud seekord.
Kokku meid siis oli seal 15 eestlast ja üks kohalik. Pidu oli meil vägev ja järgmine hommik oli ka lahe. Kes magas auto katusel, kes ärkas hommikul lõkke äärest magamis kotist,


kellel oli rummist paha olla, :D


või kes tundis end suurepäraselt :)


Kiirelt leiti kuskilt esimesed külmad õlled ja pidu jätkus ookeanis body boardiga sõites ning hiljem ka praktiseeriti seda auto taga. Ja nagu ikka, Eesti pidu tavaliselt lõpeb kellegi traumaga, nii ka seekord. Gus(austraalane) hüppas üle lõkke ja sai põletus villid jalale...Siim tundis, et ta on nüüd juba kuulikindel ja temaga ei juhtu midagi...nii ta kogemata auto katuselt maha kukkus ja omal 3 ribi murdis. Haiglast sai ta välja järgmine päev ja enesetunne poisil polnud muutunud...ikka elurõõmus :=)



Vot selline jaanipäev oli seekord.
Jacki juures, kus me elame, toimuvad meil aegajalt ühised õhtusöögid, nii ka meie tegime ühe korra täiesti tavalist Eesti toitu - kartulipuder hakklihakastmega ja uskuge või mitte aga kõigile see väga meeldis, kuigi algul olid nad kahtlevad, et mis asi see hakklihakaste on või kuidas te seda sööte?
Jack(vasakul) ja Mikk


Edasi nüüd jääb vaid oodata koju tulekut. Auto on meil müügis ja kui saaks ta müüdud, broneeriks lennupiletid kohe ära. Tahaks ikka mõne nädala ilusat Eesti suve ka näha. Marin töötab hetkel usinasti, minul on nii öelda puhkus, ja seda ma naudin pea igapäev rannas olles:)





Peatse kohtumiseni!!

* Broome tõusud ja mõõnad on igapäev erinevad, 2 korda ööpäevas tõuseb ookeani tase vahest isegi 10-12m, st. et randa pääs või seal olemine uputab kõik sellise tõusuga. Suurte tõusudega isegi osad linna tänavad ujuvad. See kõik on tegelikult täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik et terve ookeani tase kerkib 6 tunniga näiteks 10m ja siis langeb 8m ja tõuseb jälle samapalju. See kõik on seotud kuu faasist ja sellest kui lähedal ta maale on. Huvitav on aga see, et lõuna-Aus on tõusud-mõõnad ainult vb 1m ööpäevas, kui sedagi. Keskmine tõus on siin üldiselt 6-8m. Nii et Broomes elades peab sul tõusude-mõõnade tabel koguaeg autos olema, vastasel juhul võib juhtuda nii nagu eelmine aasta juhtus Ragnaril ja Leal. Selle kohta on siin blogis kuskil dets-jaan. postituses pilt ja jutt kah.