29.sept.2008
Hotellis mina enam ei tööta, Marin on endiselt seal aga otsib edasi paremat kohta. Reedel(26.sept) läksin proovipäevale ühte autopesulasse, seal valmistatakse põhiliselt masinaid müügiplatsidele ette. Firmaks on Prestige Autowash...ülemus tundub minust noorem olevat, kuid täitsa OK. Üldse on see suht väike firma vist,sest peale minu on seal veel 3 inimest koos ülemusega..aga mõnus väike seltskond ja igaüks ajab oma asju, vähemalt nii mulle tundub.Minu ülesandeks on masinad väljast ja seest puhtaks teha, siis edasi läheb juba poleerimisse(sellega tegelevad need teised 2 töölist). Töö nõuab samuti ABN(Australian Business Number) seega olen jällegi Eesti mõistes FIEna siin tööl, täna ostsin tsekiraamatu ka endale ja pean iga nädal ülemusele tseki esitama tehtud töö eest ja selle alusel siis tema kannab mulle palga(palka saan siis iga reede)...ausalt öeldes maksude maksmisest Aussis pole mul õrna aimugi veel.Tundub et ei saa sellest FIE värgist üle ega ümber, Eestis sai ikka maksuametile korralikke summasi makstud, loodaks et siin see nii hull pole või vähemalt annab midagi välja mõelda et mitte maksta. Aga üldiselt hetkel olen rahul, harjumist nõuab manuaal käigukastiga sõitmine siin, kuna aegajalt käime platsidelt autosi toomas ja siis tuleb igasugu aparaatidega sõita. Marin töötab hetkel selles hotellis edasi, täna oli talle mingi pilukas (Koreakas) juba õpilaseks antud, aga saavad vist hakkama.
Nädalavahetusel käisime Springbrooki mägedes matkarajal. Kogu rada oli 6km pikk kulges mööda kaljut allapoole(pärast pidime muidugi ülesse tagasi tramppima). Nähtud sai päris palju: kõigepealt vaateplatvormid, kust näeb eemalt Gold Coasti ja koske(Springbrook waterfall). Vesi tuleb u. 100m kõrguselt kalju otsast, matkarada läheb kohe selle kose tagant läbi, niiet vahepeal sai mõnusat kosutavat duzzi.

Edasi läks rada veel allapoole, lõpp-punktis oli selline basseini moodi koht, kus oleks saand ujuda aga ega ei julgend igaksjuhuks. Juba sellepärast,et sealsamas nägime tohutult suurt mingit veeämblikku-koos jalgadega oli see u. naisterahva käelaba suurune. Veel nägime matkarajal vähemalt 3 ussi-ei tea mis ussid ja kui mürgised need võisid olla kuid kõhedaks võttsid küll, pealegi nad on nii julged ka, et ei tee teist nägugi kui sa temast u. 1,5m kaugusel seisad, ta lightsalt passib sind, pea püsti.

Sai siis teda veidi oksaga hirmutatud, lõpuks läks minema miskipärast hakkas kõigil jube kiire autode juurde J Edasi sõitsime veel kõrgemale,jalutasime läbi vihmametsa, kui pilved oleks taevas olnud, siis me oleks neist pealpool olnud. Igatahes vaateplatvorm oli ikka tõsiselt võimsa vaatega...nimigi oli sellel Best of All Lookout. Noo midagi nii ilusat ja maalilist polnud vist keegi meist ennem näinud...sealt nägi ära Byron Bay’d(Austraalia kõige idapoolsem osa) lisaks veel palju,palju muud...teine osariik(New South Wales) kulges meie alt läbi. Pikk ja väsitav kuid väga põnev tripp oli see igatahes.

Eile(pühapäev) käisime kohalikus jahisadamas luksjahte ja kaatreid vaatamas...siin ikka tõesti rikkusel pole piire. Tohutult suured luksus kaatrid ja jahid, paljud on välja renditavad.Kõikidele muidugi ei lasta rahvast niisama ligi.Osadel jahtidel on põhjavalgustus...sinised dioodid põlevad veeall-päris vägev. Pelikanid on siin vist nagu meil luiged niisama tavalised, istus üks jahisadams postiotsas ja poseeris, ootas nagu kedagi kes tast pilti teeks, meil oli digikas kahjuks kodus siis-jõuab veel. Hästi palju reklaamitakse Whale whatch’ingut, ehk siis tehakse paari tunniseid vaalade vaatamis reise ookeanile..kahju et hetkel sellist raha ei ole, et seda võimalust kasutada...ehk jõuab veel, kuna hooaeg lõpeb vist Novembris ja maksab see peaaaegu 100$ ühele inimesele.Ja nad reklaamivad seda,kui et 100% näed neid.Tegelikult pidi vaalu igapäevaselt siin ookeanis nägema. Kui veel Mariniga koos seal hotellis töötasime,siis mõtlesime et kasutame võimalust ja käime kõige kõrgemal-34 korrusel ka ära(meil oli ju võti mis avab kõik uksed seal hotellis)...põhimõtteliselt oli see juba hotelli katus, kus on nn. loung- barbeque koht, lisaks veel bassein ja saun...noo täis laks...ja vaade on midagi enneolematut, sealt on praktiliselt terve linn näha ja kogu ookean kuni silmapiirini, igatahes kohalikud töötajad ütlesid et sealt pidi ka vaalu nägema,kui nad vahepeal veest välja hüppavad, me kahjuks ei näind sel hetkel.
Internett lubati ka meile nädala jooksul sisse panna..kõik juba ootavad seda päeva sest hetkel käime kas raamatukogus või pargis pingipeal wifis.
Nädalavahetusel hakkame minu ja Arturi sünnipäeva pidama. Arturil oli eile õige päev, kuid kuna mul on 02. siis mõtlesime et peame koos.
Marin siin: Tere kõigile, see on minu esimene sissekanne siia blogisse. Gristo on see usin kirjutaja. Tahtsin ka paar sõna siia kirjutada. Nimelt koduigatsust eriti ei ole veel, kuigi on igatsus Willy(meie taksikutsa)järgi. Loodame, et tal läheb kõik hästi ikka. Siiani on iga päev hästi palju teha olnud ja pole jõudnud kodule mõeldagi. Tööst niipalju veel et otsin ikka edasi, palk on ok aga rabelema peab päris palju ja päeva lõpuks olen nii väsinud. Nüüd anti mulle mingi korealane ka et ma ta välja õpetaksin. Olen juba siuke proff.... Muideks koduloomadeks on meil siin gekod, jooksevad toa seina peal ringi ja on niiii armsad. Eriti hea nende juures on see et nad söövad ämblikke, nii et me hoiame neid.Aga mis siin ikka, saadan suuuured kallistused kõigile sõpradele, perekonnale, sindikatele, soome , endistele töökaaslasetele pangast ja Gristo vanematele ja sugulastele.
Teile kõigile aga tervitused ookeani äärest ja andke ikka enda tegemistest ka märku-võite vabalt siia blogisse kommentaare jätta või hakake ka blogi pidama J.Tsauuu.