Tuesday, June 16, 2009

Pärlid,pärlid,pärlid...

Saingi lõpuks jala pärli kompanii uksevahele. Tegemist on Clipper Pearls nimelise firmaga.Töö mida teeme nimetatakse pärli austrite tapmiseks ja puhastamiseks(killing and cleaning).
Kõigepealt aga väike lühitutvustus üldse pärlitest.

Pärlite kasvatamine

Tänapäeval kasvab suurem osa pärle teatud molluski liigis, mis on rohkem suguluses kammkarbiga kui austriga. 1916 aastal patenteeris jaapanlane Kokichi Mikimoto ümmarguste pärlite tootmise tehnoloogia. Tegelikult on kõik pärid, mida me tänapäeval näeme ja ostame, tehispärlid, mille arenemisele on kaasaaidanud teadus. Istutades pärlikarbi pehmesse membraani tuuma, arendab auster oma looduslikku kaitsekihi, mis on kaetud pärlmutterkihiga, et hävitada võõrkeha. Mida kauem see kasvab, seda paksem on pärlmutterkiht ja sügavam läige. Mida sügavam on läige, seda kõrgema kvaliteediga on pärl.Kui ei oleks tehispärle, siis oleks ainult kuningatel, kuningannadel ja rikastel võimalus pidada pärleid aardeks. Tänu Mr. Mikimotole saame me kõik hinnata pärlite sisemist hiilgust ja maagilist ilu.


Pärli Kvaliteet

Varem sõltus pärlikasvatus täielikult metsikutest austritest. Nüüd on pärlikasvatusel rohkem valikuvõimalusi. Jaapani teadlased eraldasid austritelt tüve, millel olid suurepärased pärli tootmise omadused. Need valikuliselt kasvatatud austrid tootsid erakordse sära ja värvusega pärleid. Neid pärleid tuntakse tänapäeval Akoya nime all.

Tuuma sisestamine

Kõrgelt haritud spetsialistid avavad hoolikalt elavad pärlaustrid. Siis nad istutavad igasse karpi kirurgiliselt väikese lihvitud klaaskuuli ja mantliepiteeli tükikese. Pärlikuul on nagu tuum, mille ümber auster kasvatab pärlmutterkihi, kristalse aine, millest tekib pärl.



Tagasi merre

Austrid, kuhu on istutatud klaaskuul, lastakse jälle merre. Merest eraldatud lahesoppides, mis on toitainerikkad, austrid kasvavad ja toituvad, sadestades pärlmutterkihti ümber klaaskuuli.

Pärliparved

Need austrid, milles areneb pärl, riputatakse traatvõrest korviga(pärlipaneel) parvest merre, et saavutada parimad kasvutingimused. Pärli spetsialistid kontrollivad iga päev vee temperatuuri ja toitumistingimusi erineval sügavusel ja siis liigutatakse korve ülesse või alla, et kasutada ära parimaid kasvutingimusi.




Hellitatud austrid

Merivetikad, nuivähid ja teised merealused organismid, mis võivad takistada austrite toitmist, eemaldatakse nende karpidelt. Siis ravitakse pärlkarpe erinevate rohtudega, mis takistavad parasiitidel austrit vigastamast.

Pärli sünd

Lõpuks on austrid pärlikorjamiseks valmis. Need karbid, kes on üle elanud taifuunid, vohavad vetikad ja kiskjate rünnakud, tuuakse kaldale ja avatakse. Kui kõik on läinud hästi siis on tulemuseks on kena, särav ja väga väärtuslik pärl.



Minu töö hakkab pihta siis sealtmaalt, kui pärlipaneelid tuuakse Clipper Pearls'i hoovi. Igas paneelis on 8 pärlikarpi.Hommikul tuuakse hoovi 80 paneeli, seega siis avame/puhastame kokku 640 karpi päevas.tööpäev kestab hommikul 7st kuni 15ni. Pärlid seal sees on 2 aastat vanad, karbid ise aga u. 6 aastased.Et üldse pärlit kasvatada, peab pärliauster olema vähemalt 3-4 aastane.Selleks et karpe paneelide küljest kätte saada tuleb nad massiivse noaga paneeli küljest lahti raiuda(seda nim. choppimiseks), sest aegadejooksul on igasugu vetikaid ja tigusi sinna külge paakunud.See on omajagu must töö, sest üle kere oled teokarpide ja kõige selle pasaga koos.Peale seda hakkab 1 inimene siis karpe avama(võtab karbi 2-ks osaks) ja võtab pärlid välja.Järgmised inimesd samal ajal lõikavad karbi küljest austri sisikonna ja liha välja(liha on päris kallis, üle $100/ kilo poes),ülejäänd sisikond visatakse minema.Edasi lähevad karbid pessu, kus neid traatharja ja veega veidi nühitakse(et ülejäänud liha karbi küljest eemaldada).Siis sorteeritakse nad suuruse järgi S, M ja L ning pakitakse transpordiks tünnidesse. Pärli karpidest siis valmistatakse hiljem kusagil ehteid, värvi(pärlmutter), meik up'i jne... See on siis töö mida me teeme maismaal.Seda mis toimub pärlipüügi levadel, ma täpselt veel ei tea, kuid lugege siit: http://www.austraalia.info/stories/ann.html üks Eesti tüdruk jagab oma kogemust. Igatahes loodan ja pürgin ikka sinnapoole,et ka laevale tööle saada.Ausaltöeldes 1 pakkumine juba tuli,helistati ühest teisest kompaniist ja pakuti tööd pärlipaadil,kuna aga sinna oli koheselt inimest vaja siis muidugi ei saanud ma ju poole päevapealt töökohta vahetada ja ei tea kas sellel mõtetki oleks olnud, palka lubati sama mis hekel teenin, tööaeg oleks ainult pikem olnud.

5 comments:

Unknown said...

Elu nagu filmis ikka :) Aga eks me jääme siis nüüd kõik endale pärikeesid ootama :D:D:D

Info: said...

Eneli, sa pole ainuke kes pärleid ootab, Marin juba algusest saadik elevil, millal ma ükskord esimese pärli koju toon...pole see nii lihtne midagi,kuna karpe avab üks teine inimene...kuid küll jõuab ka aeg kunagi minu kätte :D
Gristo

Marin said...

Ennu sa vist ainuke kes meie tegemistest veel huvitub :)

Unknown said...

No eks mul on ju omakasu mängus, tahaks ka ikka pärlikeed :P Aga tegelt ärge te mitte lootkegi, et mina olen ainuke, kes teie tegemistest huvitub, siin käivad ikka kõik piilumas kui hästi teil läheb :D Eks me kõik ju tahaks palmi all pikutada :P Siin Eestis ju pole suve ega midagi, mai lõpus oli 3 ilusat ilma ja see on vist selleks suveks kõik kah, jopet ikka kappi panna ei saa veel. Ei tea sedagi millal telkima see suvi ükskord saab, kui üldse saab :P
Aga olge ikka tublikesed ja nautige siis meie kõigi eest :)
Kallid

Info: said...

ärge telkimise pärast muretsege, me telgime teie eest ka, varsti saab 3kuud juba kui oleme jutti telgis elanud ja arvatavasti järgmised 3 kuud samuti. :) P.S. esimesed 2 pärlit olen juba koju toonud :D