Igal aastal maist-augustini lähevad küürselg vaalad(Humpback whales) alt Antarktikast mööda Austraalia ida ja lääne kallast ülesse soojematesse vetesse siginema. Ja siis septembrist-detsembrini tagasi alla. Saime meiegi näha osakest nende reisist. Pererahvas tegi meile kingituseks vaalavaatlus tuuri, mis on liiga kallis, et ise minna. Nimelt üks inimene maksab $130 ehk siis 1100eeki umbes. Vaalasi näha on meie unistus juba Austraaliasse tulekust peale. Laupäeval nägime nad lõpuks ära. Sõitsime kaldast päris kaugele ja ei pidanudki otsima, kui juba silmasime esimest kahte vaala koos paari delfiiniga. Uskumatu vaatepilt oli... kaks uskumatult suurt vaala ujuvad. Küürselg vaalad on keskmiselt umbes 15 meetri pikkused ja kaaluvad keskmiselt 36 tonni. Esimesed kaks olid päris laisad... edasi suundusime põhja poole aktiivsemaid vaalu otsima. Järgmised platserdasid oma suure sabaga mööda vett ja sedasi oma pool tundi vähemalt. Aga selleks ajaks olid meil juba kaamera ja fotoka patareid tühjaks pildistatud. Muidugi meie seebikarbiga häid pilte palju ei tulnud sest õiget hetke tabada on raske kui ühe pildi tegemiseks läheb umbes minut =) Kokku nägime vähemalt 6 vaala ja mitut delfiini.Üks delfiin tegi paari meetrise hüppe veest välja, täiesti uskumatu,kuidas ookeani peal elu käib.

Pühapäeva hommikul saime oma rohelisest konnast lõpuks lahti. Uskuge või mitte aga aborigeenid ostsid meie bussi ära. Gristo ütles, et see oli ta elu lihtsaim auto tehing. 3 aborigeeni naist tulid siia, vaatasid auto visuaalselt üle ja ütlesid,et ostavad ära. Gristo ütles, et äkki panen auto tööle ka ennem =) Ja kui küsis kuhu see auto läheb, vastati et metsa(to the bush)nii et konn läks sinna kus on tema hing. Arvatavasti sinna samasele kus meil paar nädalat tagasi kütus otsa sai. Ei hakka nad autot registreerima ega midagi.

Eelmine nädal sai Gristo töö juurest pärli austri liha. Siin on see tõeline delikatess ja poes maksab selle kilo keskmiselt $110 ehk siis kuskil 1000eeki. Süüakse seda kas siis lihtsalt toorelt või kergelt praetult. Minu arust ei olnud kumbagi moodi see söödav, teistele aga meeldis.

Julie tütar koos nelja pojaga käis puhkusel siin.

Gristo müüs oma valge nuku maha ja tegi uue.

Kuna viimane hobustevõiduajamine on 8 augustil siis nädalake peale seda hakkame me edasi reisima. Oleme Broomes siis olnud juba 4 kuud ja tõesti ei jõua enam ühe koha peal olla, tahaks reisida ja ilusaim osa Austraaliast ootab meid ees. Edasi läheme Darwinisse, sealt Põhja-Queenslandi ja siis tagasi Gold Coasti. Siis kindlasti palju põnevamat juttu siia. Sellised on hetke plaanid aga elame näeme. Teise aasta viisa on meil ka käes nüüd ja arvatavasti sel aastal tagasi Eestisse ei tule, järgmine aasta aga kindlasti.

Tervitused

Marin ja Gristo