Tennant Creek on pika kulla kaevandamise ajalooga, asub 500km Austraalia kesk osast põhjapoole. Kullapalaviku aeg oli 1920ndatel aastatel, Eldorado kaevandus töötas isegi II maailma sõja ajal. Võtsime meiegi väikese ringkäigu ühes vanas kaevanduses. TC-s on kokku 4-5 mitte töötavat kulla ja vase kaevandust. Kuid kusagil seal lähedal on jälle avastatud seda väärilist maaki, nii et kavandatakse jälle kaevanduste rajamist sinna rajooni. Kuna me otsustasime, et võtame hommikul varakult(07.30) esimese ekskursiooni, siis üllatuseks peale meie kedagi teist polnud, nii et saime nn. privaat ekskursiooni. Giid, kes ka kunagi kaevanduses töötas, näitas meile üksipulgi ette kõik, kuidas vanasti kullaotsimine käis ja kui raske see töö tegelikult on. Olime u. 17m allpool maapinda tunnelites, mis olid muidugi praegusel ajal valgustatud kuid kujutasime ette kuidas vanal ajal kaevurid seal vaid pealambiga ringi käisid, üleni higised ja tolmused.

Nagu Marin mainis, siis soetasin endale tükikese aborigeenide kunsti-didgeridoo.(edaspidi didge.) Didge on Austraalia pärismaalaste muusika instrument. Valmistatud on see eukalüpti puust, mille termiidid on seest tühjaks söönud, nii et näeb ta välja nagu puidust toru, kuid kui sinna õieti sisse puhuda, on võimalik sellega teha igasugu erinevaid looduslikke hääli. Täpselt pole teada kui vana on didge ajalugu, kuid arheoloogid on Kakadu kaljujooniste järgi arvanud ta olevat vähemalt 1500 aastat vana. Aborigeenide kultuuri järgi tohivad seda pilli mängida vaid mehed. Minu pilli on siis valmistanud ja maalinud aborigeenid, sellest ka hind oli kallim kui kuskil suveniiri poes, aga vähemalt olen kindel, et see on originaalne.

Tagasihüppavalt korra veel Broome. Viimasel päeval pärlikompanii all tegin mõne pildi tõelistest pärlitest, osad on kuldsed, enamus aga elevandiluu-valged. Suuremate pärlite hinnad võivad alata mõnest tuhandest dollarist. Päris tulus päev firmale, kui me päevas töötleme 600-800 pärlikarpi ja vb kolmandik on sellised suured ja kallid pärlid.

Kõige kallim pärl, mida ma seal töötamise ajal nägin, kui ta karbist välja võeti, arvati olevat 5-6 tuhat dollarit väärt.See oli ovaalne ja oma 5-6cm pikk.

Ida kaldale jõudsime 4-päeva pärast,peale Kakadu-d. Viimane päev sõitsime hommikust õhtuni, kokku 1050km.Viimased 150 km sõitsime pimedas, kuid see on see aeg, kui kängurud tulevad teepeale. Saime meiegi oma esimese punkti kirja, üks känks hüppas ootamatult täpselt auto ette, kiirus oli meil 100 kandis, tema vist seekord ellu ei jäänud, autol õnneks oli vaid number kõver. Cairnsi jõudes esimese asjana läksime infokeskusesse, kus müüakse erinevaid reise Suurde Korallrahule. Maast laeni on erinevate firmade pakkumisi... ja neid on nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Ega muud ei jää üle kui konsulteerida kellegi targemaga. Õnneks teadsime mida täpselt tahame ja saime hea pakkumise,päevane plaadireis Nemo võttepaigale(korallriffile). Järgmine hommik kell 8 läks meie laev koos 30 inimesega suure korallrahu poole. Kes sukelduma ja kes snorgeldama.Meie pole kumbagi ennem teinud ja plaan oli ära proovida mõlemad. Teel tehti väike koolitus sukeldumise põhitõdede kohta ja õpetati vee aluseid käte märke. Väike närv oli sees ka. Varustus kaalus nii palju seljas, et raske oli kõndidagi =) Laskusime alla kolmekesi...meie ja instruktor. Esimesest sukeldumist oli raske nautida, sest oli vaja jälgida oma hingamist ja maski. Aga imeline veealune maailm ei jäänud märkamatuks. Nägime meritähti, erinevate kujudega koralle, ujusime koos suure mere kilpkonnaga ja nägime ära kus elab Nemo koos oma värviliste sõpradega. Peale lõunat ootas meid ees teinegi sukeldumine ja uus riff. Meie jäime väga rahule oma laeva „Ocean Freedom“ meeskonna ja reisiga, soovitame teistelegi. Edasi nüüd suundume vaikselt lõuna poole. Whitsunday saarestik ootab meid oma 74 väikese palmisaare ja purjelaeva reisiga nede vahel.Kuulmiseni :=)

Kakadu rahvuspark

Park asub sadakond kilomeetrit Darwinist ida suunas. Ja võtsime oma suuna sinna peale. Tegemist on siis Austraalia suurima rahvuspargiga 20 000 km2. Ennem parki sisenemist jäi tee äärde pood, kus müüdi aborigeenide kunsti ja digeridoosid(aborigeenide pill). Gristol on juba ammune unistus digeridoo omale osta. Pole veel siiani õiget leidnud ja nad on ka päris kallid, hinnad jäävad $100-$2000 vahele. Nähes kuidas aborigeenid poe ees digeridoosid maalivad, otsustas Gristo, et peab temagi selle pilli sealt ostma. Tahtsime ju seda „õiget“ aborigeeni pilli, mitte „made in China“ mida saab igast suveniiri poest. Pool tunnikest erinevaid pille proovitud ja müüjaga aru pidamast saigi üks soetatud. Gristo magab nüüd pill kaisus, kuna see on päris suur koos karbiga =)(pildid Gristo imepillist tulevad järgmine kord)
Nagu eelnevalt õeldud oli meil plaan jõe kruiis võtta. Pakkujaid on seal mitmeid ja meie otsustasime kruiisi kasuks mis räägib samas ka aborigeenide elust-olust. Ja ei olnud me veel jõudnud paati astuda kui silmasime esimest soolavee krokodilli. Need eelnevad magevee omad mis me nägime võiksid vabalt oma suuruse poolest talle poegade eest olla. Selline suur kolme meetrine isend, keda vaadateski kananahk ihule tuli. Esimesed pildid kaldalt tehtud ja nüüd hops paati. Sõitsime jõe keskele, paadi mootor tegi imelikku häält ja jäi seisma. Aborigeenist giid kobises omaette, et no kurat jälle kütus otsas ja ütles, et peame nüüd kaldale ujuma. Ok õnneks tegi mees nalja. Järgnes loeng paadi ohutusnõuete kohta, et kui midagi peaks juhtuma, siis ärge nähke vaeva päästevestide selga panemisega, vaid loopige neid eemale, krokode hammaste vahele. Lihtsamalt õeldes, ei oleks päästevestidest mingit kasu kuna jõgi kubiseb krokodillidest. Mees rääkis tõsijuttu, aga õnneks suutis ta seda teha nii, et keegi ennast tagasi kaldale viia ei lasknud. Ja sõit võis alata.

Vaevalt paar minutit sõidetud kui silmasime mõlemil kaldal lõunauinakut tegevaid krokodille. Ja oii nad olid suured... kolme-nelja meetrised kes võiksid su nahka panna silmagi pilgutamata. Giidi jutu järgi ei maga nad ainult kaldal vaid võivad ka jõe põhjas tunnikese pikutada. Nii et vette kukkudes on su saatus juba otsustatud. Aga me ei kartnud.. ärge seda arvake =) Ma arvan, et teie seda blogi lugedes tunnete suuremat hirmu. Ja nii see paar tunnikest möödus, krokosid pildistades, lugemine läks paarikümne peal sassi.


Krokodillid nähtud, tekkis soov ka kroko liha maitsta. Pakutakse seda siis krokodilli kujulise hotelli restoranis. Mõtlesime, et mis seal ikka, võime endale korra lubada ka luksust. Panime laua kinni ja lõime end üles. Restoranis selgus, et ei pakuta seda liha mitte praena vaid eelroana. Restorani praadide suurust teades, ei olnud me eriti üllatunud kui lauale toodi kahele inimesele mõeldud roog. Koosnes see siis kahest vardast känguru lihast, kahest vardast krevettidest, salatist, pirukast ja taigna sisse keeratud krokodilli lihast. Palun väga $39! Kõik oli väga maistev ja kroko liha sai ka proovitud..meenutas kana või kala liha. Olgu õeldud, et põhirooga me sinna sööma ei jäänud vaid suundusime oma karavanpargi restorani ja tellisime pitsa. Kindla peale minek, et kõht saab täis.

Järgmine päev möödus meil aborigeenide kaljujoonistusi vaadates, mis on tehtud loomaverega ja oma 5000 aastat vanad.

Järgmine hommik tegime mõnusa supluse 34 kraadises jões. Mille soe vesi on kõik looduslik... aga täpsest tekkeloost ei saanud päris aru.

Hetkel oleme vanas kullakaevanduse linnas Tennant Creekis ja homme ootab meid ringreis kullakaevanduses. Peale seda suundume itta...lähemale maailma kuulsale korallrahule.

Marin ja Gristo

Jõudiski siis lõpuks see hetk kätte, kus tuli jätta Broome ja mangopere seljataha ning asuda jälle teele. Kahju oli lahkuda, kuid samas huvitav teekond oli ootamas ees. Nüüd sest siis elame täielikult autos, ehitasin isegi kokku pandava voodi meile autosse, suuremad asjad paneme aga hoopis katusele(nagu laud,toolid,body boardid)Ülejäänd asjad on kõik kastidesse paigutatud voodi all. Meil on nüüd gaasi pliit ka nii et saame tee peal ise süüa teha. Seega kämbime nüüd vabas looduses ja hoiame raha kokku selle arvelt. See kord reisi lõpp punktiks on Gold Coast, kuid see on kauge tulevik, vahepeale jäävad sellised tähtsamad kohad nagu Kununurra, Darwin, Cairns ja Whitsunday saarestik(2 viimast Queenslandis)

Broomest Kununurrasse läheb 2 teed, 1 on maantee, mis on suhteliselt ebahuvitav ja teine on Gibb river road, mis on kruusatee ja kulgeb läbi jõgede ja mägede, muidugi on selleks vaja 4wd masinat. Meie aga sõitsime väikese osa Gibb riveri teel. Teepeale jäi veel selline huvitav Boab prison tree. Selle puu sees hoiti kungi aborigeenidest vange.

Esimese öö veetsime Windjana Gorge rahvuspargis. Ilus kaljudega rahvuspark, kus elavad ka magevee-krokodillid ja neid oli seal päris palju.

Austraalias elab 2 erinevat tüüpi krokodille, soolavee(salty) ja magevee(freshy) krokod. Freshy’d kasvavad kuni 3,3m pikkuseks ja ei ole inimesele väga ohtlikud(üldiselt hoiavad ise nad sinust eemale, kuigi tuleb ikkagi ettevaatlik olla, liiga lähedale minnes võivad siiski rünnata)elavad nad ainult jõgedes,j2rvedes-ehk siis magedas vees. Seevastu salty’d kasvavad kuni 7,3m pikkuseks ja on väga ohtlikud,elavad nad troopilistes rannikuvetes ja ka võib neid kohata jõgedes –järvedes. Alates Broomest-põhjapoole, kuni Põhja Queenslandini välja on keelatud ujuda igasugustes veekogudes,va. kuskil kaljuotsas olevas looduslikus basseinis.

Edasi kulgesime ikka mööda treppis kruusateed, kus vahepeal tuleb sõita läbi jõesängide,mis õnneks olid veest peaaegu kuivad, nii et saime oma autoga läbi. Oktoobrist-Märtsini(wet season) on see tee läbimatu, kuna kõik on üle ujutatud.

Järgmiseks kohaks oli Tunnel Creek. See on koht, kus jõgi läheb kalju seest läbi, tunneli pikkus 750m. Kuna praegu on siin kuiv hooaeg siis saab selle tunneli kõik läbi jalutada.Vaja on selleks taskulampi sest kohati on seal kottpime, vahepeal on isegi kuni põlvini vesi ja siis jälle kohati tuleb kuiv osa. Päris kõhedaks võttis kui vastu tulevad inimesed ütlesid, et olge ettevaatlikud, seal on paar krokodilli(freshy’t), millele nad oleks peaaegu peale astunud. Tunneli lõpus on näha ka aborigeenide kaljujoonised.

Kununurras saime kokku eestlastega Ave ja Siim, kohtasime neid ka Broomes.Siimu 4wd masinaga käisime ühte kohalikku tammi ületamas, igati vägev ja ekstreemne kogemus.

Hetkel oleme Põhja Territooriumil ja pealinnas Darwinis.Siit liigume edasi suurde Kakadu rahvusparki-park on ise suurem kui Eesti ja selle läbisõitmiseks kulub vist mitu päeva. Plaanis on võtta paadimatk Alligator river’il kus peaks olema palju soolavee krokodille.Pildid siia teksti juurde tulevad hiljem.Kuulmiseni.