Hyvasti Austraalia

Ongi jõudnud kätte aeg hüvasti jätta selle imedemaaga...kahju on lahkuda, kuid samas see 2 aastat on ka piisavalt pikk aeg, et olla eemal oma kodust, perest ja sõpradest. Lõpuks ometi on kätte jõudmas see aeg kus me teid kõiki jälle näeme. Oleme ju sellest hetkest nii palju unistanud. Tegime ka kohustusliku 2rasaatmispeo oma kodurannas Cable Beachil... kus oli meil 15-20 eestlast ja kymmekond kohalikku. K6ik toredad s2brad ja t66kaaslased Broomest. Hommikul 2rkasime k6ik siis rannas koos p2ikset6usuga. Kes magas telgis, kes autos, kes auto k6rval ja kes l6kke 22res. Pidu l2ks muidugi edasi ka j2rgmise p2eva 6htuni. Aga see oli kindlasti meie Austraalias oleku aja yks meeldej22vamaid pidusid. Suur ait2hh teile koigile selle eest!!

Kohalikus 66klubis

Viimased päevad Broomes venisid, kuni jõudis kätte see tõesti viimane päev sellese troopilises paradiisis. Loomulikult võtsime ikka viimast sellest kaunist kohast. Kotid said pakitud ja asjad aetud teisipäeval, et viimane päev jääks veel puhtalt nautimiseks. Oma rolleri andsime ka kolmapäeva hommikul tagasi ja siis joogipoest läbi... mõned õlled ja siidrid ning randa minek. Seal kus juba eestlased ees... koguneb neid kohe rohkem. Ühel hetkel oli meid juba kokku 10. Et meil lend Perthi läks 19.15 siis käisime veel Zandersi töötajatega hüvasti jätmas ning lõunat söömas. Vaatasime ära veel meie viimase Broome päikeseloojangu ning oligi aeg kõigi kallitega hüvasti jätta. Õnneks kohtume nende kõigiga varsti Eestis. Kes tuleb paari nädala pärast, kes mõne kuu pärast. Kui lennuk yle 6ise Broome lendas... oli t6esti kurb olla. Oli Broome ju nagu teine kodulinn. Esimene lend viis meid 2h l6unasse. Kus veetsime 66 lennujaamas pingi peal. J2rgmine lend pidi v2lja minema kell 6.50 hommikul aga hilines ja lahkusime Perthist alles kell 9. 6nneks saime lennukis m6lemad omale rea pinke .. nii et saime rahulikult magada.

Perthist 6 tundi lendamist ja maandusimegi Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris. Seal oli meil eelnevalt yheks 66ks hotell broneeritud. Hotell asus Hiinalinnas suurel turut2naval. Asjad tuppa... ja linna avastama. Enamasti liikusime taksoga... kuna see oli lihtsalt nii odav. Liikluskultuuri seal linnas ei olnud. Taksoga s6ites oli parem kylje aknast v2lja vaadata, kuna tundus et kohe s6dame kellegile sisse. Kedagi ei huvitanud kiiruspiirangud ega s6iduread. Vaatasime yle kuulsad tornid ja 6htul shoppasime turu peal. J2rgmine p2ev l2ks meil 12tunnine lend edasi Londonisse. Sellel lennul oli meil 2 peale 3 kohta ja kuidagi ei leidnud 6iget asendit magamiseks.

Londonis siis saime juba Jaaguga kokku ja olime tema juures 2 66d. Terve teise p2eva jalutasime Londoni linna peal ringi ja tundsime end ehtsa turistina. Yhes k2es oli kaart ja teises k2es fotokas. Vaadata on seal v2ga palju aga inimesi on seal liiga palju. Kesklinnas rahulikult jalutada ei saa, sest lihtsalt peab trygima.

J2rgmine hommik l2ks meil lend edasi Dublinisse. Seal olid meil Erko ja Maria lennujaamas vastas. Ja oii kui hea oli n2ha neid. Ja muidugi juttu j2tkus kauemaks. Saime kohalikust venepoest kohukest ja leiba. Erko ja Maria naabriteks on ka eestlased. Ja kui kuulsid et ma igatsen merevaiku siis j2rgmisel hetkel oligi mul merevaigu leib k2es. Nii v2he on 6nneks vaja.

Nyyd ongi veel viimased p2evad j22nud... t2na teeme v2ikse peo... homme veel viimased ostud ja siis koju.... ei j6ua 2ra oodata teid k6iki. Nii niii l2hedal on see nyyd.... alles oli 2 kuud j22nud siis 2 n2dalat ja nyyd 2 p2eva veel. Austraalia on nyydseks tehtud, kokku sai 2 aastaga maha soidetud u. 50000km...sai kovasti tööd tehtud, puhatud ja reisitud. See kõik oli supper ja sellist reisi teeks iga kell uuesti... aga siiski miski ei asenda oma kallist perekonda ning parimaid s6pru.