Kuna Broome on selline eriline koht, siis otsustasime Mango Placest linna kolida. Siiski saime tasuta elada üle kuu aja sellises toredas järelkärus :=)
Kuna me mõlemad töötame nüüd ka jälle kohalikul hipodroomil baaris(laupäeviti) siis lihtsalt ei jää aega enam olla abis Mango perel ning samuti tahaks nagu ise ka puhata peale tööd. Juhuse kombel kuulis Marin ühe oma töökaaslase Jacki käest, et tal oleks tuba üürida. Polnud vaja kaua otsustada kas võtame või ei, loomulikult jah. Nüüd me siis elame Broomes Roebuck Estate rajoonis ühes majas koos Jacki, tema tütre-ja elukaaslasega ning Zandersi ühe kokaga.
Jack on väga lahe, 50a ja väga elurõõmus ja nalja täis inimene. Maja on ilus ja hoolitsetud, loomulikult ei puudu ka aiast väike bassein ja grilli nurk. Meie kõrval tänavas elavad Mikk ja Kelin ka töökaaslaste juures. Nii et väga lahe on vahest õhtuti koos õlut, Broome ja randa nautida. Ja ma ei saa märkimata jätta et Broome on tõesti see paradiis, kust oleks kunagi raske lahkuda. Miks muidu enamus Broome elanikest on siia kunagi puhkama tulnud, ning otsustasid siia elama jääda. Ning võrreldes enamus Austraaliaga, on Broomel ka näidata veidi ajalugu. Alguse saanud 1880ndate lõpus, kui pärli sadam,mis on olnud kogu elu Broome süda ja tänapäevalgi uhkelt toodab ühtesid parimaid ja kallimaid pärleid maailmas.Teine asi on abrorigeenid,kui palju neid siin linnas on ja kuidas nad elavad oma "telkides" või lihtsalt puu all peaaegu kesklinnas ja elatuvad vaid alkoholist ja valitsuselt saadud rahade eest.
Teised jällegi,kes elavad bushis ja teevad kunsti ja see müüb siin hästi, aborigeenide tehtud kunst on täiesti omapärane ja huvitav, kuidas nad kujutavad oma maalidel ette nende rännakuid elus ja nende sööki ja rituaale ja see kõik on joonistatud punktiir süsteemis ja nii täpselt.
Tööjuures on mul nüüd nii,et hetkel saan edasi töötada linnas, parandan pärli paneele ja teen igasugu muid abistavaid töid. Kuna juuni kuus tulevad laevale pärli tehnikud Indoneesiast siis loodetavasti saab veel veidi linnas tööd teha ning ei pea laevale minema ja kuna Turf Club töö on ka nüüd, siis on ideaalne hetkel nautida Broome.
Pärlindus on aga omaette huvitav, kui palju erinevaid töid tuleb teha, et saada kunagi valmis 1 pärl ja see võtab aega mõned aastad. Eelmise aasta blogis kirjutasin veidi pärlitest ka ja sel aastal olen ma seda kõike veel lähemalt nüüd näinud, kuidas nad kasvavad ookeanis ja kuidas neid töödeldakse.Eelmine nädal kuulsin, et minu firma, Clipper Pearls omab kõige suuremat pärli farmi Austraalias. Paspalei on küll suurim kompanii, kuid tal on mitu väiksemat farmi. Ühesõnaga kui me laeval juba päevas puhastasime keskeltläbi 5000 karpi päevas,ehk u. 5 liini (liin on u. 100m pikk, kus küljes ripuvad 100 paneeli, igas paneelis on 8-10 pärlikarpi) ja neid liine seal vees on nagu nii palju. Need Indoneesia tehnikud kes laevale lähevad, tellitakse iga aasta. Nemad panevad siis kirurgiliselt pärlid karpidesse kasvama, ehk siis võetakse auster, avatakse teda veidi ja pannakse nn. seeme (väike klaas kuul) sinna sisse, siis lastakse need mõneks päevaks ookeanisse, võetakse välja, kõik karbid kontrollitakse röndgeniga üle, et ikka kõik ok oleks ja siis lähevad nad uuesti vette tagasi mõneks kuuks. Praktiliselt iga 3 kuu tagant võetakse paneelid veest välja ja puhastatakse(see mis me laeval tegime) vahepeal isegi vahatatakse peale puhastamist nad üle,et hiljem lihtsam oleks. Ning sedasi see protsess käib mitu aastat, et nendest samadest karpidest kunagi kätte saada need ilusad ja kallid pärlid. Olen ka näinud 11a vanuseid pärli karpe, need on juba mitu korda pärlit tootnud ja sel aastal nad nii öelda tapetakse see karp ära,eks see on ka viimane piir osade austrite puhul, sest kui ta ise sureb siis see pärl läheb austri sees tuhmiks ja on pea et väärtusetu.
Kui keegi kunagi küsiks, et kuhu Austraalias puhkama tulla? Oleks vastus kindlasti Broome, sest siin on pidevalt ilusad ilmad, sõbralikud inimesed, türkiis sinine ookean, valge ja punase liivaga rannad, kaamlid, krokodillid, pärlid ja aborigeenid ning see linn asub veel täiesti outbackis. Ja ma ei tahaks et see kunagi muutuks, siia linna ei sobi kõrged majad ja valgusfoorid..hetkel neid veel õnneks ei ole. Eks selle pärast me seda linna naudimegi. Ei möödu vist päevagi kui me autoga randa ei sõidaks.. päikest võtma või lihtsalt õhtust sööma.
Mikk rolleriga :=)
Oli väga õige otsus meil siia Broome tagasi tulla... ja nii oma viimane aeg Austraalias veeta. Mõni kuu on vaid veel koju tulekuni jäänud, kahju lahkuda aga samas tahaks juba kõiki tuttavaid ka näha. Peatse kuulmiseni :=)
