Tere taas! Kindlasti paljud on mõelnud,et jahuvad siin pidevalt oma tööst kuid summadest mis teenida võib ei räägita. Järgnev jutt on neile keda huvitab farmitöö ja summad mis seal teenida saab.

Minuarust farm on ainuke võimalus ajutiselt (lühiajaliselt) tööd teha ja reisimiseks raha korjata. Farme on väga erinevaid ja ka raha teenib erinevalt. Sheppartoni ümbruses on farme tohutult, see vist ainuke tulutoov ettevõtmine ka siin.Olenevalt hooajast saab siin korjata õunu,pirne, virsikuid,kiivisi,ploome jne..Ühesõnaga variante on palju ainult tuleb hooaega jälgida.Eks see on üks põhjuseid miks meil siin hetkel tööd vähe on, hooaeg lihtsalt hakkab läbi saama.Makstakse meile bin(kast) pealt keskeltläbi 30-34$(miinus maksud 13% )sellise kasti korjab kahekesi u. tunniajaga täis.Niiet kui pikad tööpäevad teha 9-10h siis peaks isegi u. 300$ kahepeale teenima.Aga kõik sõltub ka ilmastiukust, kui ikka kõrvetav päike päevotsa kuklasse paistab siis lihtaslt ei jõua 10h päevas põllul olla...lõunasöök ja vesi on meil kaasas niiet hommikul 7st õhtul 5ni sa põllult ei lahku.Praegu Sheppartonis on imekombel tööpäevad lühemad, virsikuid saime korjata 7-15ni, praegu korjame õunu ja alustame 8st(kuna õunad on hommikul kastest märjad) ning tööpäeva pikkuse otsustame ise.Hetkeseisuga hästi ei teeni max 100$ päevas/inim. Aga tänu sellel, et majutusele kulub üliväike summa, suudame ikkagi veidi rändamiseks säästa. Muidugi mangosi korjates oli teenistus suurem,vahepeal teenisime isegi 200$ päevas. 2 nädala eest(millest 4 olid vihmapäevad ja 6-7 poolikut tööpäeva) saime kumbki 1800$ mis on ikka väga hea palk. Selle summaga alustasime ka oma reisi, Sheppartoni jõudes oli isegi veel raha järgi veidi. Niiet kahe-kolme nädala töö eest saab paar nädalat ringi reisida,ööbides muidugi odavalt(telkides,või karavanis) sest ööbimine motellides,hotellides on üpris kallis.Telkida saab üldiselt ainult karavan parkides ja maksab see 25-30$ öö/kahele.Aga seal saad pesta ennast ja paljudes karavan parkides on isegi kööginurk,kus saad ise süüa teha,ning muidugi grill.Üks asi on muidugi puuviljade korjamine, teistlaadi töö farmides on puuviljade pakkimine angaaris(shed’is).Ise me pole veel shedi tööd teinud,kuid paljud tuttavad on ja pidi see tunduvalt parem olema kui korjamine.Lihtsalt sa ei ole selle lõõmava päikese käes,seisad oma liini taga ja teed omi ülessandeid.On ka veel looma farme,suht populaarne pidi siin olema lammaste pügamine aga seal vist nõutakse kogemust, aga mõte on käinud läbi küll,et uurida lambafarme kah.Läänekaldal on populaarne jällegi kalapüük, kui kunagi Perthi kanti jõuame siis kindlasti uurin seda.
Praegusesse farmi, kus me õunu korjame saime tööle jällegi tänu sellele tööbüroole siin, passisime mõned päevad seal kontoris ja ühel hommikul tuligi farmeri kõne, kus vajati 2 inimest õunu korjama.Farmer tundub vist mingi itaalane olema..aga lahe vend, kohe anti meile traktor ja järelkäru peal bin’id ning töö võis alata.Kui bin’id täis, siis veame ise need talle angaari ette, kus ta tõstukiga võtab täis kastid maha ja tühjad lähevad asemele.Ning nii enamvähem iga 2h tagant.Traktor on muidugi väga lahe, mõne mehe ATV on ka suurem :=)

Lõunasöök on kotiga põllupeal kaasas :)

Vahepeal sai igavusest auto kallal nokitsetud. Stange võtsin ka maha,et ühte nõmedat mölki välja saada...krt plastik on nii tugev et käepäraste vahenditega(nagu puukaigas ja telliskivi), seda välja ei saand. :=) Lõpuks lahendasin mölgi väljavõtmise hoopis selle peitmisega numbri taha.Kapoti toonimiseks kasutasin sedasama tulelakki.Olgu öeldud et võtsin selle töö ette lihtsalt igavusest ja eesmärk oli võimalikult väikese raha eest masin viisakamaks saada. Ise olen tulemusega rahul. Kokkuvõttes läks see krempel maksma: tulelakk 15$+ läbipaistev aerosool lakk(2purki) 3.50$ tk ja liivapaber (2) 1$tk...niiet 25$ ehk u. 200.-kr ja 2 päeva tööd

enne:

pärast:

Pildid on Sheppartoni kaustas...jälle kuulmiseni!

Tere...
Hetkel siis oleme jälle töötud. Virsikud said ka korjatud. Oleme nii kiired, et farmeril pole enam tööd meile leida. Peale virsikuid leidis ta meile veel paariks päevaks tööd. Esimene päev lugesime noori puid. Terve suure põllu pidime neljakesi ära lugema. Kõigil vihik ja pastakas käes ja muudkui lugesime sajani.. siis panime kirja ja jälle sajani. Kokku lugesime igaüks u. 22 000 puud. Väga lihtne oli, kuigi vahepeal kippus sassi minema ja päeva lõpus pidi lausa mõtlema mis arv tuleb peale 29 või peale 69 =) Järgmine päev kinnitasime noori puid traadi külge, et nad õiges suunas kasvavad. See töö oli veel lihtsam.
Ja nüüd siis jälle istume tööbüroos ja ootame et tööd saaks. Peale meie on siin veel u 20 inimest. Ja palju eestlasi. Räägitakse küll õunte hooajast, mis peaks kohe kohe hakkama. Aga tööd ei ole hetkel kuskil vist.
Siin me üürisime maja koos teise eestlastega. Karin ja Mihkel ning Mario ja Kätlin. Majas on 3 magamistuba, kõigil oma. Üüri maksame me õnneks väga vähe.

Eile käisime me Gristoga Austraalia Alpides. Talvel on seal lumi maas ja saab suusatada. Ronisime ka kõrgele mäe tippu 1723m The Horn, Mt Buffalo National Park’is.Üleval tipus on 360 kraadi vaateväli mäeahelikele ning allpool asuvatele linnakestele...ütleks nii et üks ilusamaid kohti mida oleme näinud Austraalias. Mäetipus kuulsime tuttavat keelt ja nimelt kohtasime soomlasi, kes elavad seal samas kandis.Tegime paar sõna juttu ka nendega.

Muideks kui virsikuid korjasime siis paariks päevaks anti meile traktor, et saaksime oma binne(kaste) vedada. Farmer küsis, et kes teist hakkab traktoriga sõitma, mina sain esimesena käe püsti =) Näitas mulle, et mida mingi kang või pedaal teeb ja olingi valmis traktorist. Pärast veel rääkis, et sõidan paremini kui mõni mees =) Kõik tuleb siin Austraalias ju ära proovida.

Melbourne küljeall oli maavärin vahepeal. Meist u. 170km, ise me ei tundnud midagi. Aga eks te olete ka seda juba uudistest ise kuulnud.Metsad veel endiselt kuskil siin põlevad ja Põhja Queenslandis uputab...
F1 piletid on meil taskus ootamas avaetappi Melbournes...soovitan teilgi vaadata telekast, kui kaamerat näeme siis kindlasti lehvitame teile =)

Kirjutame-joonistame...

Marin

virsikufarmis

„Hi, my name is John and this is my farm!“... niimoodi tervitas meid meie uus boss reede hommikul kell 06.30. Töötame nüüd siis jälle farmis ja korjame virsikuid. Pole paha mangode pealt virsikute peale minna. Sahtel on muidugi virsikuid täis... nagu enne oli mangosid :) Tööaeg on kahjuks lühike – hommikul siis kui valgeks läheb 6.40 kuni kella 15.00ni. Teeks rohkem, kuid ei saa, sest nad pakitakse sama päev ära...muidu lähevad koledaks. Seega otsime samal ajal mingit muud tööd. Eile sõitsime läbi erinevaid kohti... ning leidsime pirnifarmi. Aga seal tööd kauaks pole ning leppisime farmeriga kokku, et iga päev kui virsikud korjatud... korjame ka pirne paar tundi. Täna käisime siis ka pirne korjamas. Raske on ... kuid teeme seda vabatahtlikult. Sest raha on hea J Virsikutega on jälle meil kerge allergia... sest virsikud pritsitakse mingi keemiaga ja see tolmab õhus ning kätele on pisikesed punnid tekkinud mis sügelevad. Aga see ei ole nii null kui mangodel oli. John on selle farmi omanik aga meie otsene boss on tema vend(kelle nime ma ei tea ja mis polegi oluline) tema siis sõidab traktoriga ringi ning viib täis kaste ära. Täna nägime ka meie bossi „sõbrannat.“ Kes on uskuge või mitte mees. Täpselt YMCA videost maha astunud J Sellist asja juhtub ainult Austraalias, et farmer on gay. Aga väga toredad tunduvad mõlemad... ei ole mingi „kuri boss“ :)
Kuidas me selle töö siis saime? Nimelt sama päev kui siia Sheppartoni jõudsime käisime siin tööbüroos, mis otsibki tööd puuvilja korjajatele. Seal pidime täitma mingid ankeedid ning siis õeldi, et kohe nad meile tööd pakkuda ei saa aga seal käib nii, et kes tahab tööd, see ootab seal büroos. Ning farmerid siis helistavad sinna büroosse ning paluvad saata mingi teatud arv inimesi tööle. Tundus algul uskumatu, et mis mõttes me nüüd hakkame seal istuma ja tööd ootama. Aga kui ta ütles et eelmine päev sai tööle 40 inimest siis mõtlesime proovida. Gristo ja Mihkel läksid meile öömaja otsima ning mina ja Karin jäime sinna siis istuma. Peale meie istus seal veel inimesi. Istusime seal kuskil 3h ja ükski farmer ei helistanud. Peale meie istus seal veel kümmekond inimest, kellele seal oli peale meie veel kaks eesti kutti. No egas midagi...pidime järgmine päev tagasi minema. Järgmine hommik kell 8.30 olime jälle platsis ning seal oli juba paarkümmend inimest. Kelle seas 7 eestlast...nimelt 3 eesti tüdrukut oli jälle juures. Nii uskumatu kui see ka pole..aga eestlasi kohtab igal sammul, ka suures Austraalias. Istusime seal siis vist 4h ja kõik kaardimängud said läbi mängitud arvutist :) Ja see kord edukalt. Farmer helistas ja me saime tööle juba ülejärgmine päev.

Kindlasti tundus teile seekordne blogi natuke teistsugune....sest seda ei kirjutanud Gristo nagu kõik eelnevad blogid. Ja miks nii põhjalikult rääkisin sellest tööst.. nimelt sellepärast kuna tean, et seda blogi loevad ka paljud need kes tulevad alles Austraaliasse ja nendele on see kindlasti vajalik ja huvitav info.
Kindlasti pikka aega nüüd siia ei lisandu midagi, kuna hakkas jälle meie tööelu. Aga peale seda on meil jälle uued plaanid. Meie „Must do“ listis on F1-Melbourne’s 29.märts ja vist ka Tasmaania...aga elame näeme!

selline on oppossum:

Suured kallid teile sinna külma Eestisse, igatseme väga-väga teid kõiki...kuigi siin meeldib meile ikka väga :)
Marin