Sunday, October 26, 2008

24.10.08
Hetkeseisuga elame backersis, ehk siis niiöelda hostelis, kuigi hostelist on asi ikka Eesti mõistes kaugel..nimelt tegu on siis kohaga kus saad ööbida,siin on ühiskasutatavad ruumid, nagu köök, teleka vaatamis ruum ja duzzi ruumid, hoovis on bassein..ujuma sinna ei läheks kuna ei tundu kõige puhtam see vesi. Noh kuna hetkel on siin see Indy aeg, siis on KÕIK kohad puupüsti täis ja välja müüdud, seega eilse öö saime ühes hostelis, kus olime Mariniga koos ühes toas(lisaks meile veel 2 inimest), ja kuna neil tänaseks olid kõik voodid välja müüdud, siis leidsime ümbernurga teise backersi, mis lahkelt meid vastu võttis, kuid kuna neil juhtus olema kahes eraldi toas 1 vaba voodi, siis magame tänase öö täiesti eraldi. Marin elab all korrusel mingis tüdrukute toas(peale tema on veel 5 tüdrukut) ja mina olen päris naljaks toas, kus on 3 voodikohta, siin on enamus narid ja see on ka narivoodi, kuid alumine osa on kahe inimese jaoks, ja ülemine(minu osa ) on siis nagu kitsam. No tuba on iseenesest mingi katusealune ruum vist, a’la 5-6 ruutmeetrit vist.

Minuga koos elab siin toas üks Saksa paarike...ma ei tea, minuarust veidi imelik, et üldse selline tuba siia tehtud on, no kujutage ise ette et elate koos ühes imepisikeses toas koos välismaalastest paarikesega.Muidugi homsest lähevad need sakslased siit minema ja Marin saab siia tuppa kolida, kuid kui me soovime et see jääks private room’iks siis tuleb hind veel kallim kui praegu..eks seda vaatame mis edasi teeme, oleme homse öö ka siin ära, lootes et kedagi meile siia ei lisata.Samas ega väga ei põe kah, sai ju kohe algul sellise mõttega Aussi tuldud,et hakkame esialgu hostelis elama.Aga teisipäeval peaks selguma ka üks korter, mida loodame saada. Eks see kõik on tingitud sellest Indy värgist. Linn on hetkel sellist melu täis, kesklinna e. Surfersi osa on purjus inimesi paksult täis..kõik nad karjuvad ja röögivad ...ühesõnaga nagu Simo täispeaga :D Ise pole veel Indy raja äärde jõudnud, kuid tööl olles on ikka kuulda neid vormeleid. No hääled on ikka võimsad mis üle linna kostavad(selgituseks veelkord,et sõidavad siis siin Indy vormel autod ja lisaks V8 mootoriga sõiduautod otse kesklinna tänavatel). Ja kuna on Indy aeg siis on igasugu üritusi siin rahvale veel, täna käisime ühte autode driftimis showd vaatamas...enamus on muidugi tuunitud Skyline’d,mis siin paugutavad, kuidagi kodune tunne tuli kohe kui tundsid rehvisuitsu lõhna ja blow offi häält :D Lisaks oli veel mingi tuunitud autode show/näitus, kuid kuna kõik see toimus õhtul siis väljas oli jummala pime ja no mis krdi näitus see pimedas on.Samas päris huvitavaid eksemplare sai kohatud.
27.10-08
Nädalavahetusel käisime veidike ringi trippimas sisemaal, sattusime teepeal banaanikasvatusse. Kõigepealt nägime teeääres mingit putkat mis müüs banaane, müüjat ennast polnud, oli vaid silt, et pange raha ühte karpi ja siis võtke kobar banaane endale :D No ja siis avastasime et seal on kohe suur banaanikasvandus. Pilte hetkel pole, kuid saame varsti. Aga ümberkaudne loodus on ikka imestama panev, need kaljulised mäed ja vihmametsad on omaette vaatamisväärsus ikka.Laupäeva õhtul sai lihtalt linnas käidud.Meeletu rahvamass mis pani lihtsalt tänavatel pidu. Indy’t ka kahjuks ei näinud, kuna päevapilet oli 85$ vms...mis on päris kallis, ning kõik rada oli aiaga piiratud, niiet ei näinud seal midagi, ainult oli kuulda neid sõitmas.


Vedas muidugi neil kes elavad raja ääres või kes peatusid seal lähedal hotellis.

Ega hetkeseisuga väga uudiseid polegi rohkem, ikka töötame ja töötame ja loodame ikka üheltmaalt oma elamise saada. Terv. Gristo ja Marin :D

Sunday, October 19, 2008

16.10.2008
Hetke seisuga väga uudiseid pole, kui et otsime oma elamist, ja rabame tööd teha. Päevad on mõlema jaoks nii väsitavad,et ei viitsigi midagi teha..tuled töölt koju ja siis ei viitsi kuhugi väljagi minna. Homme hakkame linna läbi kammima, loodaks kiiremas korras ikka oma korteri saada.Jube kuidas siin aeg lendab, nädalad lähevad nii kiirelt,et ei saa arugi,sama on ka tööjuures. Varsti on juba jõulud, ajalehtedes pakutakse juba tööd Santadele :D Ei kujutagi ette jõule siin, kui väljas on üle 30 kraadi sooja ja võid vabalt jõululaupäeval rannas ning ookeanis lesida.
Täna oli esimest korda mul siin jahe olla, (no väljaarvatuda. kui me Sydneys käisime, kuid see on tunduvalt all pool meist ja seal ongi jahedam). Aga tööle läheme-tuleme ikka iga päev vaid T-särgi ja lühikeste pükste väel... vähemalt hea on, et ei pea muretsema, et kas tassin seda jopet nüüd või mitte.Hommikul 8 paiku tööle minnes on tavaliselt juba nii palav et ei saakski paksemaid riideid kanda.Tänane ilm aga oli nagu sügisene Eesti,sadas vihma ja jahe tuul puhus..Räägitakse et suvel läheb siin ikka pea et 40 kraadini päeval..krt see on juba liiga palju, eks näis mis saab kui nii palavaks ühelt maalt läheb, praegune kliima on täitsa mõnus.Ilusa ilmaga saab rannas 30 min. hea päevituse peale.
Kirjutaks lühidalt mõned kohalikud igapäevased väljendid:
No worries – kuuleme seda igapäev mitukümmend korda, peaaegu igale teisele lausele järgneb „No worries“, see on vist nagu sidesõna siin, samuti on hea väljend „too easy“ otsetõlkes oleks nagu liiga lihtne, kuid nemad mõtlevad selle all, et kõik on korras, ära muretse vms.. Sõna mida ise kõik siin kasutame on muidugi „Reduced „:D Seda võib kohata palju toidupoodides, kus kaup hinnatakse poole odavamaks, kui aegumis kuup. hakkab kukkuma, näiteks maasikate karp mis muidu maksab 1.98$, hinnatakse 98ce sendi peale jne... samuti on tooted „Home brand“ mis on teistest toiduainetest tunduvalt odavamad tänu sellele et nende pakendite peale pole raha kulutatud, üldjuhul näevad sellised pakendid suhteliselt mitte midagi ütlevad väja, samas toode ise on täitsa hea, lihtsalt sa ei maksa pakendi eest mingit ulme hinda. Muidugi iga vestlus algab väljendiga „Hi! how are you?“- ja lõpeb ikka No worries’ega. :D
Paki saime kätte,ja sünnipäeva kaardi kah, aitähh vanematele!Hetkeseisuga ärge siia aadressi peale asju meile enam saadke..kui uue elamise saame teavitame selle siia ka kohe.
Marin: Minul on uued sõbrad siin :) No tegelt nad ise ei tea seda veel vist...igatahes kui ma töölt tulles bussi pealt maha tulen, siis on mul seal vastas iguaanid.Sellised poole meetrised loomad, kes tatsavad rohu sees ringi ja on ohutud.Nagu suured sisalikud, osad on umbes meetrised lausa. Ma kutsun neid sõpradeks, sest ei mõõdu päevagi kui nad seal bussipeatuse taga muru sees ei oleks. Muidu ma neid hommikuti ei näe aga täna olid nad lausa kolmekesi mind tööle saatmas :) Aga hästi armsad on nad... varsti vist kodustan ära mõne.
Selline ta on:



19.10.08
Byron Bay
Täna otsustasime siis trippida Austraalia kõige idapoolsemasse punkti, ehk Byron Bay’sse.Asub see Gold Coastist u. 100km allpool. Meeletult kena koht oma maalilise looduse ja randadepoolest, asub see poolsaare peal ja päris kõrgel kalju peal, kus tipus on ka majakas. Turistide poolest väga populaarne koht.




Linn ise on nagu väike hipiküla, hipisi on seal päris palju ja poed on ka enamus sellised hipistiilis-majad madalad ja erinevaid joonistusi täis.



Niipalju veel, et elu on siin kohapeal ikka päris kirev..Mõnipäev tagasi oli meie lähedal rannavetes jäänd üks hai (Great White Shark) ujuvpoi külge kinni, igatahes rannavalve vend kes läks poid korrastama leidis eest suure üllatuse :) Eks lugege ise lähemalt ja vaadake sealt ka pilte: http://www.goldcoast.com.au/article/2008/10/18/17657_gold-coast-lead-story.html



Ega ikka ei kutsu väga vette ujuma küll kui sellised elukad siin ringi siiberdavad, aga tegelikult on vist rannas haide vastu mingi võrk vms...millest nad ei tohiks läbi saada...aga on juhuseid :D Kanalites ei tohi kindlasti ujuda sest need on ookeaniga otse ühenduses ja nendes on kindlasti kohe mereelukaid. Rannas lendab pea iga poole tunni tagant helikopter üle lahe ja annab rannavalvele teada ohtudest...ülevalt on järelikult päris hästi näha vees ujuvaid nn. varjusid..aga mingiaeg olid meie maja poisid rannas kuulnud, kui rannavalve andis ruuporist teada,et kõik veest välja...ülevalt olla mingit kaheksajalga nähtud ujumas Surfersi ranna kandis.


Tuesday, October 7, 2008

The Heat Is On

Meie linna on tulemas oktoobri lõpu poole Indy 300 vormeli sari(kliki- http://www.goldcoastaustralia.com/events-indy.html)... sõidavad nad meie linna tänavatel...no nagu u. F1 Monacos. Linna tänavatel on suured reklaam plakatid püsti Can You Feel the Heat ja The Heat is On, ja tänavate äärde on tribüünid veetud, teed osaliselt aiaga piiratud. Praegu veel saab niiöelda rajapeal sõita, varsti vist pannakse osa linnast kinni. Igatahes vaatama tahaks küll seda suurejoonelist üritust minna, kasvõi aia tagant



Tööl läheb meil enamvähem, vähemalt minul, Marin rabeleb ikka veel selles hotellis tühise raha eest. Kui algul ma mõtlesin,et noh mis see autpesula töö siis ära pole, siis tegelikult väsitab ikka päris kõvasti. Tööpäev algab 8-9 paiku ja lõpeb 5-st, päevajooksul jõuan kokku 2-3 autot teha. Siin tuleb ikka väga põhjalikult puhastada, muidu saadetakse auto platsipealt tagasi ja tuleb üle teha oma tööajast.Töö näeb välja selline,et kõigepealt tuleb auto väljast ja kapotialt puhtaks pesta, muidugi ka veljed ja ustevahed-kõik peab filigraanselt puhas olema, isegi kapotialt peab kõik läikima. Sellest ma ei saagi aru,et mida fa*ki on vaja nii meeletult küürida kui auto ise pole teab mis kõige uuem ja lisaks veel igasugu kriimudega-aga särama peab nagu jõulupuu...igatahes kui väljast puhas siis tuleb hakata seest tegema...kõige hullem kui satub mingi maastur, mis oleks nagu mingi farmeri oma ennem olnud,seest heina ja soppa täis. Samas on ka masinaid mis on suht lihtsad,niiet ühest äärmusest teise.Aga mulle meeldib, saab tutvuda/sõita paljude erinevate autodega, vahest tuleb auto teise linnaotsa platsile tagasi viia.Aga jah jubedalt tuleb jälgida kõiki detaile,põhim. KÕIK peab olema tolmu ja mustuse vaba-ei usu et eestis mõni pesula nii detailide rohkelt puhastaks üldse.Paar pilti tööjuurest kah:

Enda autole panin eile toonklaasi ka lõplikult ära..nüüd on põhim. terve ring klaase(va. esiklaas) 15% läbipaistvusega :D Põhim. ei näe sinna enam midagi sisse,tegelikult ei arvanud,et see nii tumedaks läheb, kuid las ta olla, vajadusel saab ju pimeda ajal aknad all sõita, sooja on meil ju piisavalt ja päeval on tooniga ikka väga hea sõita. Ja kasu on sest toonist juba sellepärast,et päike päeval salongi üle ei kütaks.
Sünnipäev sai ka ära peetud, tegime ise kooki ja grillisime meie koduaias.



Ookeanis on ka ujumas käidud ja proovisin korra ka body board’i(selline väike nn.surfilaud, millega sõidetakse kõhupeal) aga mina sellega hakkama ei saand-peab veel õppima.Lisaks veel max. pool tundi sai päikese käes rannas lesitud ja vedas veel et niivähe aega olin, õhtul oli nahk täitsa punane-päike on ikka nii aktiivne siin.Ookeanist veel niipalju,et vesi on vastikult soolane,aga samas lained on nii lahedalt suured, kohati üle pea ja kui ta sul üle pea ära käib,siis on suu ja silmad soolast vett täis.Aga ülimalt lahe on ikkagi .
Nädalavahetusel käisime Mariniga 2-kesi Gold Coasti ümber trippimas, leidiśime sellise toreda koha nagu Miami..ühesõnaga nüüd on Miamis ka käidud

P.S Kas keegi sooviks sooja jaheda vastu vahetada.Meil siin kohati õhtuti toas juba nii palav,et ei saa magadagi.Vahetaks heameelega veidikese Eestimaa jaheda õhu vastu :)
Lõpetuseks veel midagi naljakat-selle asja nimi on Aquaduck, mingi imelik(suht orps) amfiibsõiduk:



Wednesday, October 1, 2008

29.sept.2008
Hotellis mina enam ei tööta, Marin on endiselt seal aga otsib edasi paremat kohta. Reedel(26.sept) läksin proovipäevale ühte autopesulasse, seal valmistatakse põhiliselt masinaid müügiplatsidele ette. Firmaks on Prestige Autowash...ülemus tundub minust noorem olevat, kuid täitsa OK. Üldse on see suht väike firma vist,sest peale minu on seal veel 3 inimest koos ülemusega..aga mõnus väike seltskond ja igaüks ajab oma asju, vähemalt nii mulle tundub.Minu ülesandeks on masinad väljast ja seest puhtaks teha, siis edasi läheb juba poleerimisse(sellega tegelevad need teised 2 töölist). Töö nõuab samuti ABN(Australian Business Number) seega olen jällegi Eesti mõistes FIEna siin tööl, täna ostsin tsekiraamatu ka endale ja pean iga nädal ülemusele tseki esitama tehtud töö eest ja selle alusel siis tema kannab mulle palga(palka saan siis iga reede)...ausalt öeldes maksude maksmisest Aussis pole mul õrna aimugi veel.Tundub et ei saa sellest FIE värgist üle ega ümber, Eestis sai ikka maksuametile korralikke summasi makstud, loodaks et siin see nii hull pole või vähemalt annab midagi välja mõelda et mitte maksta. Aga üldiselt hetkel olen rahul, harjumist nõuab manuaal käigukastiga sõitmine siin, kuna aegajalt käime platsidelt autosi toomas ja siis tuleb igasugu aparaatidega sõita. Marin töötab hetkel selles hotellis edasi, täna oli talle mingi pilukas (Koreakas) juba õpilaseks antud, aga saavad vist hakkama.
Nädalavahetusel käisime Springbrooki mägedes matkarajal. Kogu rada oli 6km pikk kulges mööda kaljut allapoole(pärast pidime muidugi ülesse tagasi tramppima). Nähtud sai päris palju: kõigepealt vaateplatvormid, kust näeb eemalt Gold Coasti ja koske(Springbrook waterfall). Vesi tuleb u. 100m kõrguselt kalju otsast, matkarada läheb kohe selle kose tagant läbi, niiet vahepeal sai mõnusat kosutavat duzzi.

Edasi läks rada veel allapoole, lõpp-punktis oli selline basseini moodi koht, kus oleks saand ujuda aga ega ei julgend igaksjuhuks. Juba sellepärast,et sealsamas nägime tohutult suurt mingit veeämblikku-koos jalgadega oli see u. naisterahva käelaba suurune. Veel nägime matkarajal vähemalt 3 ussi-ei tea mis ussid ja kui mürgised need võisid olla kuid kõhedaks võttsid küll, pealegi nad on nii julged ka, et ei tee teist nägugi kui sa temast u. 1,5m kaugusel seisad, ta lightsalt passib sind, pea püsti.

Sai siis teda veidi oksaga hirmutatud, lõpuks läks minema miskipärast hakkas kõigil jube kiire autode juurde J Edasi sõitsime veel kõrgemale,jalutasime läbi vihmametsa, kui pilved oleks taevas olnud, siis me oleks neist pealpool olnud. Igatahes vaateplatvorm oli ikka tõsiselt võimsa vaatega...nimigi oli sellel Best of All Lookout. Noo midagi nii ilusat ja maalilist polnud vist keegi meist ennem näinud...sealt nägi ära Byron Bay’d(Austraalia kõige idapoolsem osa) lisaks veel palju,palju muud...teine osariik(New South Wales) kulges meie alt läbi. Pikk ja väsitav kuid väga põnev tripp oli see igatahes.

Eile(pühapäev) käisime kohalikus jahisadamas luksjahte ja kaatreid vaatamas...siin ikka tõesti rikkusel pole piire. Tohutult suured luksus kaatrid ja jahid, paljud on välja renditavad.Kõikidele muidugi ei lasta rahvast niisama ligi.Osadel jahtidel on põhjavalgustus...sinised dioodid põlevad veeall-päris vägev. Pelikanid on siin vist nagu meil luiged niisama tavalised, istus üks jahisadams postiotsas ja poseeris, ootas nagu kedagi kes tast pilti teeks, meil oli digikas kahjuks kodus siis-jõuab veel. Hästi palju reklaamitakse Whale whatch’ingut, ehk siis tehakse paari tunniseid vaalade vaatamis reise ookeanile..kahju et hetkel sellist raha ei ole, et seda võimalust kasutada...ehk jõuab veel, kuna hooaeg lõpeb vist Novembris ja maksab see peaaaegu 100$ ühele inimesele.Ja nad reklaamivad seda,kui et 100% näed neid.Tegelikult pidi vaalu igapäevaselt siin ookeanis nägema. Kui veel Mariniga koos seal hotellis töötasime,siis mõtlesime et kasutame võimalust ja käime kõige kõrgemal-34 korrusel ka ära(meil oli ju võti mis avab kõik uksed seal hotellis)...põhimõtteliselt oli see juba hotelli katus, kus on nn. loung- barbeque koht, lisaks veel bassein ja saun...noo täis laks...ja vaade on midagi enneolematut, sealt on praktiliselt terve linn näha ja kogu ookean kuni silmapiirini, igatahes kohalikud töötajad ütlesid et sealt pidi ka vaalu nägema,kui nad vahepeal veest välja hüppavad, me kahjuks ei näind sel hetkel.
Internett lubati ka meile nädala jooksul sisse panna..kõik juba ootavad seda päeva sest hetkel käime kas raamatukogus või pargis pingipeal wifis.
Nädalavahetusel hakkame minu ja Arturi sünnipäeva pidama. Arturil oli eile õige päev, kuid kuna mul on 02. siis mõtlesime et peame koos.
Marin siin: Tere kõigile, see on minu esimene sissekanne siia blogisse. Gristo on see usin kirjutaja. Tahtsin ka paar sõna siia kirjutada. Nimelt koduigatsust eriti ei ole veel, kuigi on igatsus Willy(meie taksikutsa)järgi. Loodame, et tal läheb kõik hästi ikka. Siiani on iga päev hästi palju teha olnud ja pole jõudnud kodule mõeldagi. Tööst niipalju veel et otsin ikka edasi, palk on ok aga rabelema peab päris palju ja päeva lõpuks olen nii väsinud. Nüüd anti mulle mingi korealane ka et ma ta välja õpetaksin. Olen juba siuke proff.... Muideks koduloomadeks on meil siin gekod, jooksevad toa seina peal ringi ja on niiii armsad. Eriti hea nende juures on see et nad söövad ämblikke, nii et me hoiame neid.Aga mis siin ikka, saadan suuuured kallistused kõigile sõpradele, perekonnale, sindikatele, soome , endistele töökaaslasetele pangast ja Gristo vanematele ja sugulastele.
Teile kõigile aga tervitused ookeani äärest ja andke ikka enda tegemistest ka märku-võite vabalt siia blogisse kommentaare jätta või hakake ka blogi pidama J.Tsauuu.