Tagasi Broomes

Olemegi nüüd jälle Broome jõudnud. Siia jõudes oli tunne nagu oleks tagasi kodus... teises kodus siis. Aga ka teekond Alice Springsist siia oli huvitav. Peale Alice Springsi tuli meil ette võtta u. 1000 km kruusateed(Tanami Road), mis oli päris kohutavas olukorras. Tee oli hööveldamata pikka aega ning nii treppis, et kiirust pidi hoidma 90 ringis. Seisma jääda oli võimatu kuna siis oli tunne, et auto kukub tükkideks. Auto kolises ja ragises ning päris korras ka enam ei ole peale seda teed. Õnneks midagi suurt ei ole viga ja Gristo saab asjad ehk ise ära parandada. Ka Kelini ja Miku autole see tee väga ei meeldinud ning osad tuled lakkasid töötamast.

Aga autod sõitsid ilusti Broome välja ja sõidavad edasigi. Tanami tee äärde jäi maailmas suuruselt teine meteoriidi kraater. Kui keegi on näinud Austraalia õudusfilmi Wolfe Creek, siis ka see on seal filmitud. Räägib see meie sugustest reisijatest kelle auto ütleb üles seal kraatri juures ning üks tore kohalik vanahärra neid aitama hakkab. Vaadake filmi siis näete mis juhtuma hakkab =)Kraatri ühest otsast teise on üle 800 meetri ning sügavust 60 meetrit. Meteoriit ise tuli alla umbes 300 000 aastat tagasi.

Sealt edasi viis meie teekond meid Halls Creeki, kus enamik elanikonnast on aborigeenid. Kuna olime 3 päeva olnud eemal igasugusest asutusest siis poistel käisid neelud külma õlle järgi ja ega meiegi Keliniga väikesest siidrist ära ei oleks öelnud. Alkoholi poodi minnes oli imestus suur kui avastasime eest tühja poe. Müüdi seal ainult 2 sorti õlut ning kangem neist oli 2.7%. Nimelt on seal linnas aborigeenide pärast keelatud ära kangema alkoholi müük. Nad joovad lihtsalt liiga palju =) Ja ega me seal linnas kauem ei olnudki sest Broome oli juba nii lähedal ja tahtmine ruttu siia jõuda oli suur.

Kelin ja Mikk läksid linna karavanparki ja meie tagasi Mango Place. Pererahvas võttis meid suure rõõmuga vastu ja saime omale elamiseks karavani kus meil on sees voodi ja ees on suur võrguga eeskoda. Ilmad on aga harjumatult kuumad. Päeval on püsivalt 38 kraadi ja öösel 25. Esmaspäeva hommikul läksime siis Gristoga Broome et tööd leida. Esimese asjana käis Gristo oma vanas pärli firmas. Kui kuuldi et otsib tööd küsiti, et kas järgmine päev saab alustada tööd pärlilaeva peal. Nimelt laev oli juba merel aga 2 inimest oli puudu. Ja nii ta järgmine hommik peale võetigi ja sõidutati autoga kuskile, kust ta siis omakorda läheb väikese paadiga suuremale laevale. Ja nii ma olengi jälle üksinda ... õnneks seekord vaid nädala. Aga palk on hea ja eks me siia Broome raha teenima tulimegi. Eks see jällenägemis rõõm ole see suurim. Ülejärgmine nädalavahetus vaja siis Gristo naasmispidu teha ja minulgi tiksub aastake juurde... vaja juubelit pidama hakata. Gristol töö olemas ja sõitsime minu CV-d viima. Kelin ja Mikk töötavad restoranis nimega Zanders, mis on siin vist kõige ookeani poolsem restoran. Ja Kelin oli ülemusele maininud et ma otsin tööd. CV näpus läksin kohale ja sain järgmiseks päevaks omale proovipäeva. Tundus, et ka see läks hästi ja nüüd ma siis ootangi millal nautuke kiiremaks läheb ja turisti hooaeg pihta hakkaks, et saaksin tööd alustada. Oleks päris tore töötada ookeani vaatega restoranis kus paari kuu pärast võib aknast isegi vaalasid näha. Ja muidugi töökaaslasteks oleksid meie toredad reisikaaslased Kelin ja Mikk. Ja nii see elu meil siin läheb... katsume natuke raha säästa, et saaks mõne kuu pärast koju tulla. Eks järgmine kord siis Gristo kirjutab oma pärlilaeva tööst lähemalt.

Ja meil on ka uus number, kuna ainult sellel on siin levi. +61458791678

Seniks aga kallistused teile sinna kaugele kevadisse Eestisse!!!