Nii, koht oli vägev, nüüd vaja veel rahvas kokku ajada.Egas midagi kuulutus orkutisse, et kes vähegi eesti keelt räägib on oodatud jaanitulele. Välja sai otsitud veidike räsitud Eesti lipp - meie outbacki reisist, mida siiski märgati ja meid kogunemis punktis(rannas kaamlite juures) ka üles leiti. Peopaika sai sõita vaid mööda randa ja kuna meie eeliseks oli just mõõna* aeg, siis ei olnud isegi probleemi 2 ratta veolise masinaga kohale saada. Probleemiks kujunes vaid kaldast ülesse kaljude ligi pääsemine, kuna liiv oli seal väga pehme ja sõre ning Jaanika ja Harry VW Transporter seal ka põhjapeal kinni seisis. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligemal. Miku ja Kelini Pajeroga sai kenake Volkswagen ka peopaika sikutatud.
Saslõkk oli meil pea nädal ennem marinaadi pandud ja pidu võis alata.
Kuskil 9 paiku õhtul teatas Marin, et meil on tarvis rummi juurde tuua, kuna see 0,7L läks liiga kiirelt meile kahele. Ok, lähim alko pood on Cabel Beachil, st. siis 8km mööda randa tagasi.Kaua ei pidanud mõtlema kas ikka lähme, sest mis pidu see on, kui alkohol on otsas ja kell veel nii vähe. Nii me siis sõitsime mööda randa tagasi, väljas oli kott pime ja järsku nägime 3 autot meile vastu sõitmas, 2 neist olid täiesti tavalised sõiduautod ja üks 4WD. Esimene mõte peast käis läbi, et kes see muu ikka öösel siin rannas tava autoga sõidab kui eestlane. :)
Rumm käes, kimasime peopaika tagasi ja ennäe imet, need 3 autot, ehk 7 inimest, sh.6 eestlast tulidki kõik jaanitulele 150km eemalt arbuusi farmist. Need 2 sõiduautot olid end nii lahedalt suure hooga põhjapeale kinni sõitnud,tundus et neid vist lähemale enam sikutada polegi vajadust.
Hommikul, nähes et vesi tõuseb, tekkis korra kahtlus, kas need autod on ikka turvalises tsoonis või äkki hakkab varsti soolane vesi nende põhja kõditama.
Vesi aga õnneks nii kaugele ei tulnud seekord.
Kokku meid siis oli seal 15 eestlast ja üks kohalik. Pidu oli meil vägev ja järgmine hommik oli ka lahe. Kes magas auto katusel, kes ärkas hommikul lõkke äärest magamis kotist,
kellel oli rummist paha olla, :D
või kes tundis end suurepäraselt :)
Kiirelt leiti kuskilt esimesed külmad õlled ja pidu jätkus ookeanis body boardiga sõites ning hiljem ka praktiseeriti seda auto taga. Ja nagu ikka, Eesti pidu tavaliselt lõpeb kellegi traumaga, nii ka seekord. Gus(austraalane) hüppas üle lõkke ja sai põletus villid jalale...Siim tundis, et ta on nüüd juba kuulikindel ja temaga ei juhtu midagi...nii ta kogemata auto katuselt maha kukkus ja omal 3 ribi murdis. Haiglast sai ta välja järgmine päev ja enesetunne poisil polnud muutunud...ikka elurõõmus :=)
Vot selline jaanipäev oli seekord.
Jacki juures, kus me elame, toimuvad meil aegajalt ühised õhtusöögid, nii ka meie tegime ühe korra täiesti tavalist Eesti toitu - kartulipuder hakklihakastmega ja uskuge või mitte aga kõigile see väga meeldis, kuigi algul olid nad kahtlevad, et mis asi see hakklihakaste on või kuidas te seda sööte?
Jack(vasakul) ja Mikk
Edasi nüüd jääb vaid oodata koju tulekut. Auto on meil müügis ja kui saaks ta müüdud, broneeriks lennupiletid kohe ära. Tahaks ikka mõne nädala ilusat Eesti suve ka näha. Marin töötab hetkel usinasti, minul on nii öelda puhkus, ja seda ma naudin pea igapäev rannas olles:)
Peatse kohtumiseni!!
* Broome tõusud ja mõõnad on igapäev erinevad, 2 korda ööpäevas tõuseb ookeani tase vahest isegi 10-12m, st. et randa pääs või seal olemine uputab kõik sellise tõusuga. Suurte tõusudega isegi osad linna tänavad ujuvad. See kõik on tegelikult täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik et terve ookeani tase kerkib 6 tunniga näiteks 10m ja siis langeb 8m ja tõuseb jälle samapalju. See kõik on seotud kuu faasist ja sellest kui lähedal ta maale on. Huvitav on aga see, et lõuna-Aus on tõusud-mõõnad ainult vb 1m ööpäevas, kui sedagi. Keskmine tõus on siin üldiselt 6-8m. Nii et Broomes elades peab sul tõusude-mõõnade tabel koguaeg autos olema, vastasel juhul võib juhtuda nii nagu eelmine aasta juhtus Ragnaril ja Leal. Selle kohta on siin blogis kuskil dets-jaan. postituses pilt ja jutt kah.
No comments:
Post a Comment