Sunday, February 28, 2010

Walgett 2

Isegi põletamise eest võib palka saada. Ükspäev anti kätte meile hunnik ajalehti, diisel kütet ja bensiini-pange puu hunnikud põlema põllu peal. Selleks anti meile sõiduvahendiks vana Land Cruiser, kutsuvad nad seda yellow pearl, ja seda ta on...6 kuud aida all ämblikute ja tolmu all seisnud masin läks paremini käima kui ma arvasin..kuigi endiste tööliste käes veidi kannatada saanud kapott ja esiklaas ei näinud enam kõige kenam välja, siis tehnika oli täiesti töökorras, mootoriks 4,2 diisel. Farmeri jutu järgi on Toyota ainus arvestatav ja kindel sõiduvahend siin,kogu tema autopark koosneb Toyotast...Hunnikud mida põletasime olid suured puud, mida buldooser seal kokku lükkas.Sinna tahab ta põllumaa teha ja iga oks on vaja ära põletada.Mõtlete et see on lihtne? väljas niigi 35 kraadi ja siis mässa tulega, kuumus ikka väljas võtab väga läbi ja see päike ei paku enam erilist eksootikat sedasi.



Vaba nädalavahetuse sisustasime meil hoovipeal seisva Mazda 929 käima saamisele.Olgu öeldud et see Mazda on veel kabriolett, 3L V6 automaat, katuse lõikasid śellel maha endised eestlased.Ühesõnaga käima me ta saime ja esimesed sõidudki tehtud,aga kindel selle auto peale olla ei saa, õli sööb rohkem kui bentsu ja keema armastab ka minna ning tavaliselt juhtub see ikka kuskil kõige kaugemas punktis kodust. Nii ka juhtus Madisel kui ta otsustas päeval meid Siimuga otsima tulla ja eksis ära ning autol radika puruks sõitis. Väljas läks juba pimedaks ning mõtlesime teda otsima minna, kui saime kõne ühelt farmeri tööliselt, kes pimedas traktoriga põllupeal töötas, et teie poiss on temaga :=)




Lamba tapmine
Üks õhtu farmer Scott tuli meie juurest läbi ja kutsus kaasa(Scott on siis farmer kelle juures me elame)...läksime ühte aedikusse, kus toimus lamba tappmine.Tapeti 3 lammast ära, ja kuna tuli jutuks et 24. on Eesti Vabariigi sünnipäev siis pidavat lamba grillimine siin toimuma.Looma tapmist ma polnud ennem näinud.Läksin sinna ellarvamusega et see on jube, kuid tegelikult seal olles võtsin seda täiesti külmatlt.Siin lihtsalt harjud kõigega.. no ja kui juba grillimine toimub siis võib ju ise ka kätt harjutada veidi...mitte tapmise puhul-ei meeldiks mulle see...aga nülgida proovisin küll..õlle joomine sellise rituaali puhul on muidugi kohustuslik :=) Nahad ja sisikond visati kõik sinna samasse puu alla maha, küll loodus ise vaatab mis sellega teeb.Nahka farmeril vaja ei ole, selle eest ei pidavat a'la 18$ saama. Kokku on tal siin u. 12000 lammast, niiet raha poleks paha mis nahkade eest saaks kunagi..aga ju ta siis ei viitsi nendega mässata,ütles naljaga et võtke endale uksematiks, kui tahate. Lõppkokkuvõttes liha me saime farmeri käest alles 24. kuupäeval, niiet marinaadis seisis see mõned tunnid, kuid valmis saades oli lamba saslõkk väga hea, isegi farmer kiitis seda.





Peale vabariigi aastapäeva plaanisime Siimuga ikka Gold Coasti tagasi minna.Suurde linna jõudes tundsin end veidi imelikult, kuna kuuaega on nähtud ainult lehmi, lambaid, mõnda Eestlast,paari farmerit ja Walgettis hulgaliselt abosi.

Saturday, February 6, 2010

Farm Walgettis

Kuna töö otsimine Gold Coastis hakkas juba naljanumbriks muutuma,siis tuli midagi muud ette võtta. Sattus mulle ootamatult kätte väike töö ots ühes farmis,mis asub Gold Coastilt u. 750km kaugusel,New South Whales osariigi outbackis. Kuna töökuulutuses oli et sinna vajatakse ainult mehi siis Marin pidi seekord maha jääma. Läksime siis Siimuga kahekesi, Marin ja Ave jäid Gold Coasti. Sõitsime minema nädal tagasi,neljapäeva hommikul. Kokku umbes 10h sõitu. Kohale jõudsime parasjagu enne pimedat. Kutid ootasid meid autoga tee ääres mitu tundi,enda autoga nad enam edasi ei saanud liikuda,kuna sadas vihma ja need teed seal farmide vahel on vihmaga kohutavas olukorras.


Edasi läksime sealt siis Siimu 4Runneriga. See tee oli siis nii sopane et isegi jeebiga jäime paar korda kinni, lihtsam oli sõita teest kõrval karjamaa peal, kuna kogu tee oli kaetud savise ja libeda sopaga.(kokku u. 11km) See farm ise asub Walgett'ist u. 50km kaugusel. Noo rohkem pommiauk ei anna enam olla kui see koht siin. Elame 5kesi(Mina, Siim, Madis, Priit ja Anu) vanas maamajas, ühes lambafarmis. Mina ja Siim käime aga tööl siit veel omakorda 27km eemal ühe teise farmeri juures, temal on siis loomafarm, ehk siis lehmad-pullid tõuaretuseks. Farmid on siin väga suured, farmer ütles et tema maa algab sealt kus päike tõuseb ja lõpeb seal kus loojub. :=)
Nii aga majast: igaüks sai siin omale toa, toas tuli kiirelt suurpuhastus teha kuna seinad ja laed kubisesid ämblikuvõrkudest,lisaks elavad meil siin hiired, need on nagu igapäevane nähtus.Praktiliselt enam ei mainigi teistele et nägid hiirt jälle.Kui õhtul tuli põema panna siis on tuba tuhandeid erinevaid tüütuid putukaid täis.




Tööd on siinkandis muidugi igasugust. Meie Siimuga saime endale põõsaste mürgitamis töö. Selleks anti meile 2 ATVd, mulle sattus kätte 500ne Honda :=) Tööks ongi siis atvga mööda karjamaad ringi sõita ja põõsaid mürgitada,ühesõnaga neist põõsastest on farmeril vaja lahti saada.Vahepeal kui tööst igav hakkab, siis saab kängurusi või rebaseid taga aetud. :=) See töö sai nädalaga tehtud.




Ükspäev aga saadeti mind ühe teise töölisega garaazi koristama ja järgmine päev lehma aeda remontima. Garaazi koristades nägin kokku 3 redback spiderit(ühed mürgisemad ämblikud siin) ja ühte carpet pythonit, kes lebas koorma katete all.



Elu on siin tegelikult lahe(täielik maaelu, hea vaheldus linnale) ja tööd on siin palju erinevat,nii et igav väga ei hakka. Madis saadeti ükspäev ühele töölisele appi siin, pidi lambaid kinni hoidma kui teine vend noaga kõri lammastel läbi tõmbas. Aga elu on karm ja sellega tuleb leppida sest farmeril oli liha vaja :=) Täna näiteks pidime 4 kesi ühe viljasalve tühjaks viskama, see vili oli halvaks läinud ja tuli labidatega välja visata, päris jube töö oli aga nalja sai - good fun nagu ozzid ütlevad. Hais mis sealt salvest tuli oli ikka "mõnus aroom" -4h tegime seda, pärast läksime karjamaa peale puuoksi korjama.Sõitsime farmi Hilux-iga mööda karjamaad ringi ja viskasime puuoksi kasti.

Saturday, January 23, 2010

Arbuusi ja rehvi viimane päev

Eile käisime Ave ja Siimuga natuke linnast väljas. Kiirteel sõites tundsime, et auto natuke raputab ja kahtlustasime, et üks rehv on viga saanud. Kiirus oli 80km/h kui järsku käis jube pauk. Aimasime, et tagakumm läks puruks. (Mäletate ehk seda kui Saksamaal samuti kiirteel meil u. 150km/h sõites tagumine rehv puruks läks). Seekord jäi rehvist vähe rohkem järele,kui Saksas. Õnneks oli see kord samuti tagumine kumm ja ilma suuremate vigastusteta saime tee äärde. Kuna sattusime just kõige kitsama koha peale, siis panime ühe rea liiklusest kinni. Gristo ja Siim vahetasid rehvi kiiresti ära ja saime liikuma. Õnnelik õnnetus =)



Ja siin mõned pildid sellest kuidas me lõunaks arbuusi sõime. Sõitsime ükspäev linnast välja maale,et uurida,kuidas tööd farmides jagub. Farmeritel on aegajalt tee ääres väikesed putkad, kus nad nii öelda müüvad oma põllu saaki.Putkas on väike rahakarp, kuhu paned oma südametunnistuse järgi raha ja siis võid sealt produkte võtta. Meie otsustasime arbuusi kasuks. Peale labida meil ühtegi teist terariista polnud, millega arbuusi lõigata =)






Tagasiulatuvalt läheks korra veel Broome. Võis see olla u. septembrikuu, kui me olime sealt linnast juba lahkunud. Meist jäid maha sinna sõbrakesed Lea ja Ragnar. Nemad ostsid endale 4WD auto ja läksid ööseks randa liiva peale kämpima. Hommikul kui nad ärkasid oli vesi juba auto juures.(Broomes on tõusu-mõõna vahe kohati kuni 12m). Proovi palju tahad, oma jõuga enam sealt välja ei saanud-auto oli totaalselt liiva sees kinni. Kuna vesi surus järjest peale siis polnud muud varianti, kui tõsta auto kogu oma asjadest tühjaks ning jääda kaldale vaatama oma auto uppumist. Päris kohutav vaatepilt võis see olla, lained lõid juba üle kapoti, aga neil jätkus veel huumori meelt ja närve teha viimaseid pilte oma uue autoga.



Teatavasti on Toyota aga teinud oma Land Cruiser mudelid nii tugevad masinad, et isegi uppumine ei tapa neid. Peale mitme tunnist vaatemängu, kui vesi oli juba taandunud, said nad kohalike käest abi, kes nad välja aitasid. Peale seda kiirelt autopesulasse, et kõik see soolavesi maha pesta. Praeguseks on nad selle autoga juba Broomest ida kaldale sõitnud ning rändavad ikka edasi.

Monday, January 18, 2010

Suur Päev Väljas

17 jaanuaril toimus Gold Coastis suur muusikaüritus Big Day Out,
nimekirja esinejatest leiate siit:

Meil õnnestus Mariniga ja Avega seal tööl olla, baaris alkoholi müües/valades. Üritus oli tõesti suur, u. 55 tuh. inimest(u. nagu Pärnu rahva arv). Meie tööpäev algas hommikul 8.30 ja lõppes õhtul 9.30...13h tööd, sh. 2 poole tunnist söögipausi, söök-jook töötajatele oli tasuta :=) Töö polnud raske aga kurnav, kuna kogu see aeg tuli püsti seista ja jooke müüa ning purjus noortega tegeleda. Aga siiski oli kõik väga lahe, söögipausi ajal valisin endale hea vaatega koha ning nautisin ka üritust. Kõiki meid 3 pandi tööle erinevatesse baaridesse, ühtegi isiklikku asja ei tohtinud kaasa võtta. Algul mõtlesime et kui üks meist ennem töö lõpetab siis otsib teised baarist ülesse, et koos koju minna(Siim pidi autoga järgi tulema meile). Me aga ei arvanud et seal niipalju rahvast kokku tuleb. Ürituse lõppedes jalutasin enda baarist välja, et otsida Marin ülesse, kuid see oli täiesti võimatu kuna kõik see suur rahvamass jalutas ka väravate poole...raha ega telefoni kaasas polnud, nii et koju oleks saanud ainult jala minna(üle 10km). Õnneks taipasime kõik, et tulla kohta, kus Siim meid hommikul maha pani, nii et õhtul 11 paiku jõudsime lõpuks koju- see oli tõesti Suur päev väljas :=)





Tulekul on veel veebruaris üritus nimega Good Vibration, kuhu üritame ka tööle saada. Esinejate nimekiri on päris värvikirev :=)

Saturday, January 16, 2010

Jõulud ja aastavahetus läbi, nüüd tuleb hakata jaanipäeva ootama =)

Aastavahetusel olime Ave ja Siimu juures. Elavad nad ranna ääres 27ndal korrusel ja vaade on missugune. Aastavahetuse ajaks läksime randa kuhu enamus Gold Coast oli kokku tulnud. Meie aastavahetus tuli teie omast 8h varem, sai ka mõned kõned tehtud koju kuigi teil oli siis ju kell alles 4 õhtul =) Hommikul 5 ajal jalutasime mööda randa koju ja igaks juhuks lülitasime telefonid õnneks hääletu peale, sest mõne h pärast hakkas kõnesid Eestist tulema =)

Ühel nädalavahetusel käisime Ave, Siimu, Lea ja Ragnariga mägedes ja Lamingtoni rahvuspargis. Järgmisel nädalavahetusel 4wd raja peal autot katsetamas, poistel oli rõõmu kui palju.







Nii need päevad siin lähevad... peatse kuulmiseni =)

Saturday, December 26, 2009

Jõulud Surfersis 2009

Meie jõulud sai peetud jällegi siin Kullarannikul. 24 dets õhtuks tulid meile külla ka Ave ja Siim, kellega saime tuttavaks Broomes. Nemad lahkusid Broomest ennem meid, kuid tegid vahepeal usinalt farmitööd,ning nüüd jõudsid siia meile järele. Meil sai siis tehtud korralik jõulusööming(kohalikust toidupoest Coles'st leidsime isegi hapukapsast, venepoest saime aga peenleiba). 25. hommikul olime kutsutud Aloha Lane(koht kus me eelmine aasta elasime Main Beach'il)Anu ja Chrisi juurde korralikke Austraalia jõule pidama - bassein + alkohol :=)



Peale lõunat läksime randa, kus mina ja Siim saime esimesed surfitunnid, kuna kohalikud kutid on juba ammu surfama kutsunud, siis seekord läksime nendega kaasa(tavaliselt käivad nad hommikuti mingi 6 paiku). Esimese korra kohta püsti saada pole mõtet lootagi, rõhku tuleb esialgu panna laintest läbi ujumisele ning see pole üldse mitte lihtne. Lained mis on kõvasti ülepea ja suht karmid - lisaks veel suur ja kobakas surfilaud, millepeal kõhuli ujudes pead tasakaalu hoidma ja laintest läbi murdma, pole üldse nii lihtne kui algul tundus. Minu jaoks lõppes see päev aga hoopis sellega, et sain jellyfishi käest põletada. Täpsemalt oli see Blue bottle jellyfish. Need on siis meduusi laadsed olevused, kasvad kuni 8cm läbimõõduga ja neil on pikk nn. saba taga mis vastu nahka minnes kõrvetab väga kõvasti.




Konkreetselt see jellyfish eluohtlik ei ole, kuid kujutage ette tunnet kui saate kõrvenõgese käest kõrvetada, ainult et 10 korda võimsam. Valu on hetkeks päris hull ning see jätab nahale põletusarmid, mis muidugi kaovad varsti. Õhtuks ei olnud enam valu ka tunda. Eriti eluohtlikud on aga Box jellyfishid(30cm läbimõõt), õnneks neid siin Gold Coastil ei ole, nende leviala on siit rohkem põhjapool troopilistes vetes.
Ilusaid pühi ja õnnelikku uut Aastat teile kõigile!