Jälle teel

Aasta tagasi (31.märts)hakkasime me Melbournest edasi liikuma West Australia poole..teadmata kuhu me välja jõuame ja mis meist saab-jõudsime Broome. Nüüd aasta hiljem hakkame me samuti jälle reisima, seekord aga sihtpunkt on teada ja see on jällegi Broome :=) Miskipärast on Broome just see koht kuhu tahaks tagasi, enne kui Austraaliast lahkume.

Kuna munadepühad olid tulekul ja need pikad pühad(4 päeva) siis otsustasime, et meil pole mõtet 4 päeva siin passida, vaid hakkame tasapisi edasi liikuma. Tegelikult oli see Broome minek juba ammu plaanis, juba oli kogu teekondki valmis vaadatud ja selleks ka vastav masin soetatud.Plaanis oli minna Broome kõige otsemat teed pidi,otse läbi Simpsoni kõrbe.Kahjuks tuleb aga teekonda muuta, kuna suured vihmad mis Põhja Aussis maha sadasid, tekitavad nüüd kesk-aus üleujutusi ja Simpson asub seal keskel.Me muidugi alla ei anna ja üritame sinna igal võimalusel minna, kasvõi mõnda teist teed pidi.Teekond Broome peaks olema umbes 5000km pikk.

Walgettis olid paar päeva vihmased ja farmer Scott, kes ise läks mõneks päevaks perega Sydneysse, jättis oma maja meile ja ühe ülesande kah-köök ära värvida..midagi paremat vist poleksi siin vihmaste ilmadega teha.
Sydneyst tagasi tulles oli farmer väga üllatunud ja rahul oma köögiga :) Enne lahkumist kutsus ta meid veel oma uue mänguasjaga sõitma. Nimelt ostis ta endale jeti ja me saime ka proovida seda 170hp elukat Scotti väikese järve peal :D


Esimese öö veetsime tee ääres ühes parklas. Kus peale meie olid veel kaks vanapaarikest karavanidega. Õhtu veetsime nendega veini juues. Ja kergelt napsused vanakesed kutsusid meid ka hommikusöögile. Ei suutnud nad ära imestada kui lihtne tänapäeval reisida on ja kuidas meie vanemad küll lasid meid nii kaugele tulla =)
Teepeale jäi vana kaevandus linn Cobar, seal sai hetkel veel aktiivset kulla ja vase kaevandust vaadata.

Hetkel oleme veel NSW, Broken Hills'is ja edasi suundume South Austraaliasse. Broken hills'is käisime vanas 50ndatest pärit piimakokteili baaris nimega Bells. Menüü oli sama mis 50ndatel. Proovisime meiegi ära selle aja populaarse joogi-magustoidu. Pannakse siis suurde klaasi kaks palli jäätist sinna peale sinu poolt valitud siirupit ja klaas täidetakse soodaveega. Kõlab uskumatult aga maitses hästi =)



Eile käisime veel läbi ühest nii öelda ghost town' ist,nimeks Silverton,mis oli kunagi hõbeda kaevandus,nüüdseks kaevandus on lõppend ja need vähesed kes on sinna elama jäänud, elavad justkui õudus filmist.Kuulsaks on see linn aga saanud hoopis filmimaailmas, kes teab siis Mad Max II (Mel Gibson,kes ise ka austraallane)on seal filmitud. Kohaliku Hotell-pubi ees seisab üks neist masinatest mis seal filmis oli. Kokku on seal linnas üle 140 erineva filmi ja reklaami filmitud. Ja eks see väike linnake ongi justkui väljasurnud,ainult pubis oli turiste näha.



Oleme nüüdseks jõudnud Port Augustasse, tee siia kulges seekord läbi sisemaa, kuid maastik oli ilus ja mäed veel ilusamad.



põllupeal oli näha väike keeris torm, mida siin kutsutakse willy-willy:D


Homme suundume siit edasi vaikselt Simpsoni poole.

Tagasi Walgettis

Peale Moreton islandil käimist andsime oma korteri Gold Coastil edasi järgmistele inimestele ning tulime koos tagasi farmi, kus Gristo oli juba kuu aega olnud. Kuna farmer oli õelnud, et tal oleks veel tööd siin pakkuda, mõtlesime et oleks hea natuke raha koguda.

Eelmine nädalal käisime farmeri juures õhtusöögil. Nende sakslasest lapsehoidja läks ära ja oli väike ära saatmispidu.

Laua otsas istub meie farmer ja tema kõrval on tema naine.

Tööd me teeme siin igasugust. Puhastasin lehmade joogivee tünne. Mis oli väga lihtne... vana vesi välja ja uus sisse. Siis võtsime Gristoga vana lehma aeda üles. Gristo on käinud mõne korra lehma karja ajamas ATV-ga. Ja peale seda nad märgistasid vasikaid ja lõikasid lehmal valesti kasvanud sarve maha.

Mõlemad leiame, et see on meil kõige tõelisem ja lahedam farmi kogemus siin Austraalias. See on kirjeldamatu kogemus kui hommikul tööle sõites kängurud ja emud päikesetõusu taustal põllupeal jooksevad. Kängurusid ja emusid kohtab siin ka igal sammul ja iga kord on elevus sees neid nähes.

Ma ei ole elusees kokku ka nii palju usse, ämblikke, hiiri ja konnasid näinud kui siin selle 2 nädala jooksul. Ainuke madu mida me siin näinud oleme umbes 10 korda(nii elusalt kui värskelt surnud) on Brown Snake. Maailmas on ta mürgisuselt teisel kohal. Aga kui kohe abi saab, siis peaks olema kõik korras. Lisan siia maailma mürgisemate madude top 25. Mis on vägagi hirmutav.

Hiiri oleme oma toast ka päris mitu kinni juba püüdnud. Sööki kuskile lohakile ei saa jätta. Konnad elavad meil vannitoas, näiteks kui hambaid hakkad pesema siis vaatavad sulle 2 silmapaari äravoolu torust vastu. Hambapasta neile väga ei meeldi. Ja no ämblikega on mul ka oma suhe. Mina neid ei torgi ja nemad mind ei torgi. Neid on ka meil majas väga palju. Mõttetu on neid ära ka tappa, kuna nad tulevad tagasi. Meie toas pole õnneks ühtegi, varustasin ennast ennem siia tulekut suure pudeli mürgiga =) Ainukesed ämblikud kelle me ära tapame on Red Back ämblik ja nad on väga mürgised. Aga ärge teie muretsege.. meie küll ei muretse =)
Ega hetkel muid uudiseid ei olegi. Eks varsti jälle lähemalt meie edasistest plaanidest =)

Moreton Island

Kui ma farmist tagasi tulin, tahtsime mõlemad Mariniga väikest puhkust. Ja otsustasime minna kolmeks päevaks Moreton islandile.

Praam läks Brisbane sadamast, mis nägi välja nagu suvaline tagahoov, sõit saarele kestis u. tund aega. Kuna saar on mõeldud ainult 4wd masinatele, siis seal mingit sadamat kui sellist ei eksisteeri, laev randub otse liiva peale. Ega mul ei tulnud ju kohe pähe 4 vedu sisse ka panna, nii kui rambi pealt maha sõitsime olin kohe kinni. 4 veo sisse lülitamine aitas küll välja, kuid kohe olin uuesti kinni. Peale seda kui sai juba rehvi rõhk madalamaks lastud oli sõitmine probleemi vaba. Kui rehvid lasta poole tühjemaks, on liiva sees sõitmine tunduvalt lihtsam. Kannatas isegi tagaveoga sõita, kuid kui tahad rannast mõne teise teepeale keerata, läheb 4vedu kindlasti vaja, samuti on saare peal mõned teed suht ekstreemsed.







Tegemist on maailmas suuruselt teise liiva saarega(esikohal on Fraser-ka Aussis). See saar koosnebki ainult liivast, vaid 1 nurk saare peal on kaljuline, sinna otsa on ehitatud majakas. Lahe on see, et see saar on nagu omaette väike maailm. Seal on kaks poodi mis mõlemad on ainult valitud päevadel lahti. Püsielanikke on saarel vähe, paljudel on seal aga suvilad, mis on kõik koondatud neljaks väikseks külaks. Eraldi asub seal veel Tangalooma Wild Dolphin Resort mis on turismi keskus ja majutus neile kes telkida ei taha, teatud kella aegadel saab veel rannas delfiine sööta. Tangalooma oli vanasti vaala püügi keskus kus aastatel 1952-62 töödeldi üle 6000 vaala.


Kuna tegemist on troopilise saarega siis saab seal ka snorgeldada. Ümber saare asuvad vanad laeva vrakid, mis on värvilistele kaladele vist parim paik elamiseks. Samas on seal nii sügav et laev saab sõita otse randa. Snorgeldamine vrakkide juures on muidugi omaette kogemus, viimasel päeval veel rentisime mõlemad endale kanuu ja läksime vrakkide juurde tagasi kalu imetlema.





Rannast leidsime veel sellise meritähe, mille vesi oli just kaldale uhtunud. Täht oli täiesti elus ja liigutas ning me aitasime ta vette tagasi.

Saarel asub ka päris oma kõrb ja suured liivaluited, mingi raha eest saab isegi rentida laua ja sellega sealt alla sõita...laud tehakse mingi spets vahaga kokku et libisema hakkaks.



Saarel asub ka teadaolevalt maailma kõrgeim liivaluide Mt Tempest- u. 280m kõrge. Selle kõrval kohe Storm Mountain 264 m. Nii kõrgeid liiva mägesid võib leida veel ainult Iraanist mis küündivad küll ainult 210 meetrini. Sinna üles ronimine oli omaette saavutus. Kuigi tipus avanev 360 kraadi vaade oli seda väärt.

Telkisime rannas 2 ööd, esimesel õhtul peale telgi püsti panekut nägime siis mis meil ümberringi toimub, noo ämblikud on seal vist Marini käelaba suurused, halb oli neid pildile saada, kuna väga lähedale ei julgenud minna. Kuuldatavasti on aussis ämblikud mis püüavad isegi linde ja on suutelised hüppama :=) aga kui nendega distantsi hoida siis nad on kahjutud.

Walgett 2

Isegi põletamise eest võib palka saada. Ükspäev anti kätte meile hunnik ajalehti, diisel kütet ja bensiini-pange puu hunnikud põlema põllu peal. Selleks anti meile sõiduvahendiks vana Land Cruiser, kutsuvad nad seda yellow pearl, ja seda ta on...6 kuud aida all ämblikute ja tolmu all seisnud masin läks paremini käima kui ma arvasin..kuigi endiste tööliste käes veidi kannatada saanud kapott ja esiklaas ei näinud enam kõige kenam välja, siis tehnika oli täiesti töökorras, mootoriks 4,2 diisel. Farmeri jutu järgi on Toyota ainus arvestatav ja kindel sõiduvahend siin,kogu tema autopark koosneb Toyotast...Hunnikud mida põletasime olid suured puud, mida buldooser seal kokku lükkas.Sinna tahab ta põllumaa teha ja iga oks on vaja ära põletada.Mõtlete et see on lihtne? väljas niigi 35 kraadi ja siis mässa tulega, kuumus ikka väljas võtab väga läbi ja see päike ei paku enam erilist eksootikat sedasi.



Vaba nädalavahetuse sisustasime meil hoovipeal seisva Mazda 929 käima saamisele.Olgu öeldud et see Mazda on veel kabriolett, 3L V6 automaat, katuse lõikasid śellel maha endised eestlased.Ühesõnaga käima me ta saime ja esimesed sõidudki tehtud,aga kindel selle auto peale olla ei saa, õli sööb rohkem kui bentsu ja keema armastab ka minna ning tavaliselt juhtub see ikka kuskil kõige kaugemas punktis kodust. Nii ka juhtus Madisel kui ta otsustas päeval meid Siimuga otsima tulla ja eksis ära ning autol radika puruks sõitis. Väljas läks juba pimedaks ning mõtlesime teda otsima minna, kui saime kõne ühelt farmeri tööliselt, kes pimedas traktoriga põllupeal töötas, et teie poiss on temaga :=)




Lamba tapmine
Üks õhtu farmer Scott tuli meie juurest läbi ja kutsus kaasa(Scott on siis farmer kelle juures me elame)...läksime ühte aedikusse, kus toimus lamba tappmine.Tapeti 3 lammast ära, ja kuna tuli jutuks et 24. on Eesti Vabariigi sünnipäev siis pidavat lamba grillimine siin toimuma.Looma tapmist ma polnud ennem näinud.Läksin sinna ellarvamusega et see on jube, kuid tegelikult seal olles võtsin seda täiesti külmatlt.Siin lihtsalt harjud kõigega.. no ja kui juba grillimine toimub siis võib ju ise ka kätt harjutada veidi...mitte tapmise puhul-ei meeldiks mulle see...aga nülgida proovisin küll..õlle joomine sellise rituaali puhul on muidugi kohustuslik :=) Nahad ja sisikond visati kõik sinna samasse puu alla maha, küll loodus ise vaatab mis sellega teeb.Nahka farmeril vaja ei ole, selle eest ei pidavat a'la 18$ saama. Kokku on tal siin u. 12000 lammast, niiet raha poleks paha mis nahkade eest saaks kunagi..aga ju ta siis ei viitsi nendega mässata,ütles naljaga et võtke endale uksematiks, kui tahate. Lõppkokkuvõttes liha me saime farmeri käest alles 24. kuupäeval, niiet marinaadis seisis see mõned tunnid, kuid valmis saades oli lamba saslõkk väga hea, isegi farmer kiitis seda.





Peale vabariigi aastapäeva plaanisime Siimuga ikka Gold Coasti tagasi minna.Suurde linna jõudes tundsin end veidi imelikult, kuna kuuaega on nähtud ainult lehmi, lambaid, mõnda Eestlast,paari farmerit ja Walgettis hulgaliselt abosi.

Farm Walgettis

Kuna töö otsimine Gold Coastis hakkas juba naljanumbriks muutuma,siis tuli midagi muud ette võtta. Sattus mulle ootamatult kätte väike töö ots ühes farmis,mis asub Gold Coastilt u. 750km kaugusel,New South Whales osariigi outbackis. Kuna töökuulutuses oli et sinna vajatakse ainult mehi siis Marin pidi seekord maha jääma. Läksime siis Siimuga kahekesi, Marin ja Ave jäid Gold Coasti. Sõitsime minema nädal tagasi,neljapäeva hommikul. Kokku umbes 10h sõitu. Kohale jõudsime parasjagu enne pimedat. Kutid ootasid meid autoga tee ääres mitu tundi,enda autoga nad enam edasi ei saanud liikuda,kuna sadas vihma ja need teed seal farmide vahel on vihmaga kohutavas olukorras.


Edasi läksime sealt siis Siimu 4Runneriga. See tee oli siis nii sopane et isegi jeebiga jäime paar korda kinni, lihtsam oli sõita teest kõrval karjamaa peal, kuna kogu tee oli kaetud savise ja libeda sopaga.(kokku u. 11km) See farm ise asub Walgett'ist u. 50km kaugusel. Noo rohkem pommiauk ei anna enam olla kui see koht siin. Elame 5kesi(Mina, Siim, Madis, Priit ja Anu) vanas maamajas, ühes lambafarmis. Mina ja Siim käime aga tööl siit veel omakorda 27km eemal ühe teise farmeri juures, temal on siis loomafarm, ehk siis lehmad-pullid tõuaretuseks. Farmid on siin väga suured, farmer ütles et tema maa algab sealt kus päike tõuseb ja lõpeb seal kus loojub. :=)
Nii aga majast: igaüks sai siin omale toa, toas tuli kiirelt suurpuhastus teha kuna seinad ja laed kubisesid ämblikuvõrkudest,lisaks elavad meil siin hiired, need on nagu igapäevane nähtus.Praktiliselt enam ei mainigi teistele et nägid hiirt jälle.Kui õhtul tuli põema panna siis on tuba tuhandeid erinevaid tüütuid putukaid täis.




Tööd on siinkandis muidugi igasugust. Meie Siimuga saime endale põõsaste mürgitamis töö. Selleks anti meile 2 ATVd, mulle sattus kätte 500ne Honda :=) Tööks ongi siis atvga mööda karjamaad ringi sõita ja põõsaid mürgitada,ühesõnaga neist põõsastest on farmeril vaja lahti saada.Vahepeal kui tööst igav hakkab, siis saab kängurusi või rebaseid taga aetud. :=) See töö sai nädalaga tehtud.




Ükspäev aga saadeti mind ühe teise töölisega garaazi koristama ja järgmine päev lehma aeda remontima. Garaazi koristades nägin kokku 3 redback spiderit(ühed mürgisemad ämblikud siin) ja ühte carpet pythonit, kes lebas koorma katete all.



Elu on siin tegelikult lahe(täielik maaelu, hea vaheldus linnale) ja tööd on siin palju erinevat,nii et igav väga ei hakka. Madis saadeti ükspäev ühele töölisele appi siin, pidi lambaid kinni hoidma kui teine vend noaga kõri lammastel läbi tõmbas. Aga elu on karm ja sellega tuleb leppida sest farmeril oli liha vaja :=) Täna näiteks pidime 4 kesi ühe viljasalve tühjaks viskama, see vili oli halvaks läinud ja tuli labidatega välja visata, päris jube töö oli aga nalja sai - good fun nagu ozzid ütlevad. Hais mis sealt salvest tuli oli ikka "mõnus aroom" -4h tegime seda, pärast läksime karjamaa peale puuoksi korjama.Sõitsime farmi Hilux-iga mööda karjamaad ringi ja viskasime puuoksi kasti.